Eelpraktika eneseanalüüs

Mida õppisid kõiki eelpraktika ülesandeid täites?	Mina õppisisn veel rohkem ettemõelda mida ma hakkan tegema ja kuidas. Mina töötan ka praegu natuke õpetajana ja see praktika aitas kindlasti rohkem aru saada mida mulle on vaja teha ja mis suunas liikuda. Oli tore, et me saime teada ja proovida kuidas saab rakendada erinevad IKT tegevused tunnis. Võin kindlasti öelda, et see oli kasulik, sest ma proovisin seda teha ka enda tööl ja see hästi töötab ja lastele on huvitav.  Vaatluspraktika oli ka hästi kasulik. Esimeseks, seega, et me õpime ka kõrvalerialat, meile on vaja ka aru saada ja teada kuidas töötada lastega põhikoolis ja see praktika andis võimalust seda vaadelda. Teiseks kindlasti praktika andis võimalust näha väga erinevaid tunni aspekte, milelle võib olla isegi varem väga ei pannud tähelepanu.
Kuidas toetas eelpraktika korraldus Sinu kogemuste omandamist?	Praktika on alati kogemus. Kõikides loengused me saame nii palju erinevat teadmisi vaid meil ei olnud väga võimalust seda proovida rakendada. Mina arvan, et kui sa katsed midagi teha siis saad aru asjadest palju parem. Nii et võimalus ise planeerida ja teha tunde on kasulik.
Kuidas hindad koostööd paarilisega? Mis oleks võinud olla teisiti?	Paarilistega alguses oli päris raske töötada. Meid gruppis oli kolm inimest ja leida ühist arvamust. Mida rohkem me tegime, seda lihtsam oli koostööd teha. Võib olla mina oleks natuke teisiti tööd jaganud aga üldiselt selline töökäik oli ka hea ja kasulik kogemus.
Milliseks hindad koostööd õpetajaga? Mis oleks võinnud olla teisiti?	Õpetajaga minu arvates oli väga hea kostöö. Mina ise ei kirjutanud õpetajale kirju aga me kõik suhtlesime temaga koolis. Ta alati oli valmis aidata ja nõu anda. Mina arvan, et ma ei tahaks midagi teisiti teha.
Kas ja kuidas toetas Sind ajaveebis ülesannetele antud tagasiside?	Oli vaja nii palju ettevalmistada ja kirjutada, et mõnikord me lihtsalt peaaegu ei jõudnud seda teha. Tagasiside andmine andis tunnet, et me ei teinud seda põhjuseta, vaid seda keegi vaatleb ja hindab. Mõnikord aga tagasiside ei olnud väga kasulik, sest oli liiga hilja lisatud või lihtsalt näitas, et seda lugesid läbi vaid mingid hindamist ei olnud. Sealtpoolt, me ei saanud mingit tagasisidet ajaveebis juba kaua ja see annab tunnet, et keegi seda üldse ei vaata.
Mida muudaksid lõimitud praktika korralduses HT ja didaktikaga?	Praktika seos Haridustehnoloogiaga oli arusaadav ja loogiline. Kõiki asju mis me õpisime tunnis oli vaja proovida teha nii et oli hea, et oli selline võimalus. Samal ajal, minu arvates, 2 eelpraktika osa oli rohkem seotud didaktika tundidega ja sellega mul olid küsimused, sest ma ei saanud aru täpselt kuidas neid lehte täita. Võib olla seda osat oleks vaja natuke parem selletada.
Too välja 3 tugevust ja 3 arengukohta Sind juhendanud õppejõududel	Õppejõudud olid alati valmis nõu anda ja soovitada. Oli kindlasti objektiivne hindamine. Palju kasulikut infot saadut tunnis. Aga nagu mina juba kirjutasin olid arusaamtused vaatluse osaga, nii et võib olla seda on vaja natuke täpsustada.

Kokkuvõte eelpraktikast

Mina käisin vaatluspraktikas Gustav Adolfi Gümnaasiumis.

Õppijate häälestamine tunniks, tunni struktuur

Selle teemat mina vaadeldasin geograafia tunnis 7. klassis ja matemaatika tunnis 9 klassis. Geograafia tund oli seotud eelmise tunniga. Eelmise tunni jooksul klass vaatas õppefilmi, ja selle tunni alguseks oli just see, et nad terve klassiga tuletasid meelde mis oli juba vaadatud. Tunni alguseks oli ainult see tegevus, sest pärast nad kohe alustasid filmi vaatama. Kindlasti võib öelda, et õpetaja kasutas seda filmi selleks, et hoida õpilaste õpihuvi. Film oli väga huvitav vaid oli inglise keeles inglise subtiitridega. Tundus, et enamasti klass oli huvitatud, mõned ka vahetasid kohta, et parem näha või kuulda. Film oli tunni põhiosaks. Kokkuvõttevaks osaks oli see, et õpilased kirjutasid vihikuse 10 lauset filmist, mida nad mälestasid. Õpetaja kirjutas tahvlile kodutööd. Mina arvan, et selliseid tunde on vaja teha ja huvitav aga mitte liiga sageli. Tunnis oli konkreetne ülesehitus ja see oli ettevalmistanud  Matemaatika tunnis oli kontrolltöö. Tunni häälestumist ei olnud. Enne tundi õpilased, kellel olid küsimuseid, esitasid neid õpetajale ja ta vastas. Tund koostis sellest, et oli kontrolltöö ja kindlasti seal ei olnud 3 erinevat osat. Esialgu nendele, kes varem lõpeatsid õpetaja andis ka lisaülesandeid aga pärast otsustas, et tunni lõppuni juva vähe aega ja lubas neile ära minna, et neid, kes veel kitjutvad võiksid lõpetada tööd vaikuses. Ühe sõnaga, see tund ei olnud kõige parem vaatlusemiseks.

Tunni teema ja eesmärgid. Didktika põhiprintsiibid.

Seda teemat mina vaatlesin eesti keeles 9 klassis ja kunstis 8 klassis. Eesti keeles oli kordamine kontroltööks ehk tunni eesmärkideks oli meelde tuletama kõiki õpitud ja selgeks teha rasked kohad. Tund oli päris lärmakas, lapsed palju kommenteerisid, rääkisid, tegid nalja. Õpetaja aga alati teadis mida vastada ja kuidas. Tunnitöö üldiselt oli ülesehitatud nii, et peaaegu kõiki nad tegid koos terve klassiga. Näiteks õpetaja küsib klassist omadudõnaliideid. Nad vastavad, ta kirjutab seda tahvlile. Siis annab väikest iseseisvalt ülesanndet, koostada 5 sõnu iga liitega, pärast kontrollivad ka terve klassiga. Didaktika mõttest minu arvates oli õpitud õige teema aga võib olla õpetajale oli vaja ka välja mõelda natuke teist meetosi kuidas teemat korrata, sest tundus, et selline meetod väga hästi ei soobinud klassile, nad olid lärmakad ja tagapingis poisid väga ei jälginud mis roimus tunnis. Kunsti tunnis oli tehtud väga palju erinevaid ülesandeid ja tund oli väga hästi ettevalmistatud õpetaja poolt. Ta ettevalmistas esitlust, printis erinevaid töölehti. Eesmärki tunniks oli päris palju: teha selgeks uut teemat „Barokk“, alustada praktilist tööd, käsitleda uut kunstitehnikat. Tunni algusest õpetaja selletas uut teemat. Tal oli ettevalmistatud esitlus, mis oli hivutav, sest seal oli palju pilte, mis näitasid parem, kui saab selletada sõnades. Oli ka väga tore, et õpetaja kohe sidus ka selle teemat ajalootunniga. Päarast ta seletas ülesannet kaheks tunniks, ja ütles täpselt mida on vaja teha ainul selle tunni jooksul. Tal oli ettevalmistanud 4 erinevat töötaust. Ma arvan, et see annab õpilastele rohkem võimalust ise fantaseerida ja teha just nende erilist tööd. Kui kõik alastasid tööd tegema, siis gruppid, kes veel ei teinud eelmistes tunndides ettekanet oma inovatiivse kollikotti eest, hakkasid esinema. Väga tore, et õpetaja annab selliseid ülesandeid ja õpilastel on võimalus töötada gruppides ja proovida leida midagi uut ja huvitavat selles, mis on nii tavaline ja igapäevane. Selles tunnis õpetaja veel ei kontrollinud väga eesmärkide täitumist, sest töö jatkub veel jargmise tunni jooksul. Üldiselt, mulle väga meeldis kuidas tund läks, see oli väga loogiline ja asjakohane.

Õppemeetodid

Seda teemat mina vaatasin eesti keeles 5. klassis, inimeseõpetuses 5. klassis ja kehalise kasvatuses 7. klassis. Mina võin kohe öelda, et kõikidel tundidel ei olnud sellist, et kasutatud ainul ühe tüübi meetodid, vaid nad vahetasid. Eesti keele tund oli ettevalmistamine kontrolltööks ja kordamine. Alguses meetodeid oli õpetajakesksed, sest ainult õpetaja rääkis, mis tuleb tunnis ja kontrolltöös. Tunni alguses nad kirjutasid väikest etteütlust, mitte hindamiseks, vaid enesekontrollimiseks. Etteütluses olid ka rasked sõnad, mis nad õpisid juba kodus.  See oli iseseisev töö. Pärast etteütlust õpilastel oli paar minutid kordamiseks ja siis oli võistlus ridade vahel. Ühe kaupa nad tulid tahvli ette ja kirjutasid sõnu, mis õpetaja ütles. Kirjutasid nad iseseisvalt aga kontrollisid kohe koos terve klassiga. Ja pärast sama  meetod  oli ka kasutatud, kui nad tegid ülesande töövihikus. Alguses tegid ise ja iis kontrollisid koos. Ma arvan, et selline tunnikorraldus oli huvitav ja kasulik laste jaoks. Nad olid huvitatud tunnis, kuulsit tähelepanelikult õpetaja seletuseid, tegid iseseisvalt tööd ja ka vestlust ja diskussiooni klassis. Inimeseõpetuse tund oli ka ülesehitatud nii, et erinevad õppemeetodid vahetasid. Oli uus teema, emotsioonid. Alguses lapsed tegid väikest iseseisvalt tööd, ise harjutust vihikus. Siis väikest koostööd paarides, seejärel oli natuke õpetajakeskne meetod, kus õpetaja seletas uut teemat koos esitlusega. Mõnikord ta esitas ka küsimusi ja lapsed vastasid ehk klassis tekkis väike vestlus. Kehalise kasvatuse tunnis õpetaja seletas ja näitas mida on vaja teha ja tüdrukud tegi seda pärast ise. Esimene pool tundi oli korvpalli teema. Oli ka huvitav vaadata kuidas täpselt õpetaja õppis neid mängida. Alguses kordas reegleid, siis kui tüdrukud mängisid ta andis neile ka soovitusi, kuhu palli viskada, kellele. Pärast oli ka võimlemise teema. Oli huvitav, et kavat, mis kõikidele oli vaja teha näitas mitte õpetaja vaid üks õpilastest. Oli üks tüdruk kelle ei tulnud nii hästi välja mingid mometid ja siis õpetaja ütles teistele, et nad trenniksid kavat iseseisvalt ja aitas tüdrukul. Mida ma juba teatsin ja nüüd veendusin veelkord on see, et ei saa tunnis kasutada ainult ühe meetodi, vaid on vaja neid vahetada, et teha tunni mitmekesisemaks ja huvitavamaks.

Õppima õppimine

Seda teemat mina vaatasin eesti keele tunnis 4. klassis ja prantsuse keeles 5. klassis. Eesti keeles oli väga huvitav häälestumine. Õpilased panid silmad kinni ja õpetaja küsis, kas nad tunnevad jõulalõhna? Tunniteemaks oli jõulud ja tunni jooksul nad kirjutasid iseseisvalt tööd ja siis tegid ise multikud. Õpilased tegid seda gruppitööna. Kindlasti selleks, et selles tunnis juba teha multikud, ehk fotod teha, oli teinud väga suur ja põhine ettevalmistustöö. Selline töö andis õpilastele väga palju motivatsiooni. Nad proovisid ise leida kuidas parem fotod teha. Tegelasi nad ettevalmistasd ka ise, vaid üldiselt töö oli tehtud jõulupeo jaoks. Sellega ülesanndega õpilsed võivad areneda kõiki õpioskuseid. Kindlasti seda me ei hakka tegema iga päev igas tunnis aga mõnikord selleks, et anda õpilastele huvi ja motivatsiooni oleks väga tore. Prantsuse keelt oli väga raske hinnata, sest terve tund oli peaaegu ainult prantsuse keeles ja me ei saanud aru mitte midagi. Õpilased õpivad keel tunnis, kus on täis keelekümblus ja kodus ka, sest õpetaja proovib leida huvitavad ülesandeid. Näiteks nad õppivad erinevaid jõululaule. Ka õpetaja andis kodutööd õppida luuletust ja selleks, et seda oli litsam teha soovitas õppida 4 rida päevas, nii et see ei ole liiga palju ja siis nad õppivad natuke keelt iga päev. Tunnis ka olid kasutatud erinevad meetodid, nii iseseisev töö kui ka paaristöö ja terve klassiga töö. Selline mitmekesisus annab õpilastele rohkem huvi ja soovi õppida.

Hindamine

Seda teemat mina vaatasin muusika tunnis 8. Klassis ja inglise keele tunnis 9. Klassis. Muusika tunnis oli tehtud palju erinevaid asju: kordasid juba õpitud laulu, võtsid uut teemat, laulsid laulu nendest, mis õpilased ise valisid. Kui laulsid laulud, siis õpetaja ei öelnud selliseid lauseid nagu halvasti ja teeme uuesti, vaid ta seletas üigem kuidas on parem laulda, näitas ise ka, seletas kuidas õigesti istuda. Kui oli hästi siis näitas sõrmadega, nagu super. Tunni jooksul ta ei pannud hindeid vaid hindas õpilasi ainult suuliselt. Kui õpilased kommenteerisid midagi ütles et huvitav arvamus ja väga tore et sul selline arvamus on. Inglise keeles õpetaja ka ei pannud hindeid, vaid hindas sõnaliselt. Näiteks kui nad kontrollisid koos kodutööd või tegid ülesandeid tunnis ta ütles kasvõi „well done“ „excellent“ või „try again“ „here should be other answer“. Oli väga tore see, et õpetaja tegi väga palju nalju tunnis, see kuidagi aitas ennast mugavam tunda. Õpilased ka hindasid üksteist, sest parandasin vead ja ütlesid et valesti või õige. Mulle väga jäi meelde ka kuidas üks poiss ütles teisele, kui ta tahtis segada ja öelda klassikaaslastele kuidas on õigesti, et ta ei segaks, sest kõikidele on vaja oma aega et mõelda ja aru saada.

Õppetöö diferetseerimine, individualiseerimine

Seda teemat mina vaatasin kunsti tunnis 8. Klassis, eesti keeles 7. Klassis ja tüdrukute kasitöös 9. Klassis. Kunst on üldse selline tund, minu arvates, kui kõik ülesandeid on inividualiseeritud, sest kõikidele ei saa ola samad talantid. Klass oli päris suur ja paljud segasid tunnis. Ühe tüdruku, kes segas ta pani näiteks mõneks minutiteks seista, et ta rahuneks maha. Poiste, kes olid liiga lärmakad kutsis esimesena vastada, sest klassis keegi ei tahtnud väga esineda. Selles tunnis tunnitöö, mis oli antud, oli juba individuaalne ehk selles tunnis kindlasti rakendatakse individualiseerimist. Eesti keele tunnis oli palju rakendatud see meetod, et õpilased teevad alguses ise tööd ja siis kontrollivad koos. Õpetaja soovitas üpilastele võtta välja mustandipaberit, sest ülesanne oli raske, poisile, kes ütles, et saab ilma seda teha pakkus tahvlil ülesannet teha. Nendele, kes varem lõpetasid pakkus oma vastused ka tahvlile kirjutada, koos klassiga kontrollisid. Mulle väga meeldis see, kuidas õpetaja isegi kui andis iseseisvalt tööd ütles, et kes väga ei oska ja ei saa aru võib alati abi paluda ja siis ta aitab. Tunni lõppus õpetaja ka palus õpilast mõelda mida nad said teada ja õppisid, mis minu arvates ka hea asi, et teha, see võib aidata meelde jätma mis oli tunnis õpitud. Kasitöötunnis oli küpsetamise teema ja tüdrulud kokandasid. Töö oli jagatud ja oli peakokk ja abikokkad. Kui nad söögi valmistasid siis õpetaja kõndis ja aitas neil. Kõik see tundides oli kasulik ja, ma arvan, aitas õpilastel parem aru saada teemat ja oskusi omandada.

Õppefilmi loomine

Minu video leidub jägmisest lingist:
http://www.wideo.co/view/6725191417363407980-elektrienergia

Analüüs:

Seda õppefilmi saab kasutada näiteks loodusõpetuse tundides algklassides, vanemates klassides natuke sügavamalt  arutledes. 

Eesmärgid:

- Õpilane oskab märgata ja lahendada loodusteaduslikke probleeme

- Õpilane väärtustab keskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat eluviisi 

- Õpilane saab aru vaadatud videost ja oskab seda analüüsida

- Õpilane oskab teha loogeliseid järeldusi

Pärast viideo vaatamist võib teha palju erinevaid ülesandeid. Näiteks võib jagada lapsi gruppideks, kus nad seda arutlevad ja näiteks joonistavad ühe pilti mida veel saaks teha, et keskkonda säästa. Või näiteks igal gruppil on oma küsimus seotud videoga ja neile on vaja koos leida sellele vastust. 

Võib video arutleda koos terve klassiga, selles vormis, et õpetaja esitab küsimusi ja õpilased vastavad, kes teab või kellel on mõtted. Proovida teha nii, et lapsed hakkaksid ka seda arutleda.

Võib ka  valmistada näiteks töölehti ja pärast video vaatamist anda lastele ülesannet neid täita.

Tulemuseks õpilastele peab tulla arusaamine, et nende tegevusest sõltub meid ümbritsev maailm ja et on vaja mõelda sellest, mida me teeme. Ka na alustavad aru saama mida saab teha selleks, et keskkonda kaitsta.

Videode tundides kasutamine annab palju võimalusi laste arendamiseks. Kindlasi areneb õpipädevus, sest video on huvitav meetod ja lapsed selle vaatamisega alustavad huvi tunda teemadest ja ise võib olla alustavad ka selle teemat uurida. Areneb väärtuspädevus, sest paljud videod on õpetuslikud ja õpivaid meid väärtustada midagi kindlasti.  Suhtluspädevust ja sotsiaalpädevust see arneb seepärast, et pärast vaatamist kindlasti on arutlemine, ehk on vaja oskada teistega suhelda ja oma mõtteid väljendada. Ja näiteks ka enesemääratluspädevus, sest iga info, mis me saame mõjub meid ja paneb meid mõelda kui palju me oskame teha ja teeme ja kui palju on vaja.

Eneseanalüüs 25.11

Eelnavalt koostatud tegevuskavast kindlasti oli kasu. Tunniks oli valmistanud kolm erinevat ristsõnu ja helifail, ning leidnud ka video kadripaevast. Kindlasti me saame aru, et on vaja tunni eelnevalt planeerida, et kinnistada eesmärgid ja selgelt teada mida ja kuidas me hakkame tegema. Seekord meil oli ka jagatud kes millest lastele räägib, nii et sellega probleeme ei olnud. Tund läks hästi. Tegevus võtis vähem aega, kui me mõtlesime see võtab, aga sellega probleeme ei olnud, meil oli ettevalmistanud ka lisaülesanne. Nii et ajagrafikuga oli kõik korras. Vaatamata sellele, et ristsõnad olid kolmendal erinevatel raskustasemel, mõned õpilased lõpetasid seda lahendamist varem, mõned hiljem. Selleks oligi mõeldud varuülesanne ehk välja mõelda kadrilaulu. Oli ka tore see, et kes tahtsid jõudsid ka esineda, sest aeg selleks oli. Kuna me andsime eesti keele tunni, mis oli plaanis teine, esimese tunni jooksul meil oli ka eaga avada kõikidele ristsõnu tahvelarvutides ja vahetunni ajal õpetaja aitas meil jagada neid õpilastele, sest just teda teadis kellele on vaja mis raskustaset. Õpetaja, nagu alati, väga aitas meid, julgustas ja innustas meid ja teadmine, et ta on väga sõbralik ja alati aitab annab väga kindlustunnet. Meil oli ka asi, mis võoks meid takkistada aga õnneks seda ei juhtunud. Ühel tahvelarvutil läks akku tühjaks. Kuna tegevus oli mõeldud iseseisvaks tööks, siis see või probleeme tekkitada, aga seda ei juhtunud, sest klassis puudusid paar õpilast. Paarilistega töö läks normalselt aga mul jäi tunne, et ma tegin vähem kui võiksin. Seotud on see kindlasti sellega, et kolmekesi on raskem kokku leppida tegevust, kui kahekesi. Aga vaatamata sellele, et meile oli raske üldiselt praktika jooksul, me saime ilusasti hakkama. Kui mul oli võimalus midagi teisiti teha, siis ma võib olla muutks natuke tegevuse lõppetust, sest me ei kontrollinud vastuseid. Ristsõna näitas kohe kas õigesti või valesti see on tehtus ja me kõndisime klassis ja aitasime ja vaatasime kuidas läheb. Oli tunne, et kõik said hakkama. Pärast tuli välja, et üks pois ei leidunud vastust ühele küsimusele.aga me isiklikult talle siis vastasime juba. Teistele, kes hakkavad seda tegema ma soovitaks seda hästi ettevalmistada ja avada eelnevalt, et mitte teha seda tunni jooksul ja et lastel ei tekkinud ka küsimusi miks ma pean avama esimest lingi aga pinginaber teist. Üldiselt selle osa praktikaga jäin rahul.

Tunnitöö 17.11

GPS Kunst 

Ülesanneks oli kasutades Endomondo app kõndida mööda teed nii, et lõppuks saada mingit pilti. MIna gruppiga tegin akna pilti. Võin öelda, et tegevus mulle meeldis. See oli huvitav, kasulik ja õpetlik ja ma arvan, et seda kindlasti saab kasutada koolis erinevates tundides.
Mina arvan, et kui natuke mõelda, siis saab rakendada selle appi igas tunnis.
Näiteks, seda saab kasutada eesti keele tunnis, et saada teada oma maad, leida mingid tundute nimetustega tänavad, parast ka erutleda kelle nimi jargi nad on nimetatud, kes olid ned inimesed. Saab prrovida joonistada erinevaid eesti sümboleid.
Võib areneda laste fantaaasiat, anda neile kõndida tänavates ja parast küsida mida nad näevad pildil, mis said, miks võiksid nad just selle pilti saada. Seda saab teha ükskõik mis tunnis.
Matemaatikas naiteks saab seda kasutada, et teha minged geomeetrilised kujundeid ja näiteks arvutada nende pindala ja ümbermõõt. Arvutada kaa kui palju aega võtis või kui pikk tee ja muud erinevad võimalikud ülesandeid seotud sellega.
Kindlasti ssab seda kasutada kehalise kasvatuse tunnides. Teha nii erinevaid mänge, kus on vaja leida midagi näiteks ja sellest on vihjed erinevates kohtades. Sportlikku orienteerumist, jooksemis mängu.
Võib rakendada geograafias, et õppida kaarti lugeda ja seda kasutada.
Ühe sõnaga, võimalusi on palju, on vaja lihtsalt leida aega seda kasutada!

Tunni tegevuskava 25. novembriks praktikaks

Aine: Eesti keel

Tunni teema: Sõnaliigid. Tegusõnade olevik ja minevik. Kadripäev. Ametid ja töökohad. Jõulud.

Tegevuse eesmärk:

Õpilane teab, mis päev on kadripäev

Õpilane tunneb kadripäeva traditsioone.

Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata.

Õpilane oskab lahendada ristsõna.

IKT vahendid: Arvuti, kõlarid, tahvelarvutid

Tegevuse põhjendus: Tegevus on mõeldud tunni põhiossa. Rakendame tegevust põhiosana sellepärast, et see ei sobi häälestuseks ega kokkuvõtlikuks osaks, sest see on liiga mahukas. Kasutame oma tegevuses helifaili, sest see aitab arendada laste kuulamis- ja tähelepanuoskust. Konkreetse tegevusega aitame kaasa laste baasõpioskuste arengule, millega saame toetada nende kuulamisoskust.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Paneme mängima lühikese helifaili, kus on juttu kadripäevast. Lapsed kuulavad tähelepanelikult. Kui jutuke on kuulatud, siis jagame lastele kätte tahvelarvutid, kus nad peavad lahendama individuaalselt ristsõna kuuldud teksti põhjal. Ristsõnad on kolme erineva raskusastmega: lihtsamas variandis on vastused küsimuse juures olemas, kuid tähed on segamini aetud, keskmises variandis on antud sõna esimene ja viimane täht ning raskemas ristsõnas on ainult küsimused ning pole antud vihjeid. Kiirematele anname ülesandeks mõelda välja uue aja kadrilaul. Need lapsed, kellel läheb ristsõnaga kauem, saavad sama ülesande, aga juhul kui on veel aega. Helifaili kasutame selleks, et ristsõna lahendamisel oleks lastel lihtsam leida vastuseid, sest ei saa loota, et nad kõikidele küsimustele ilma eelneva informatsioonita kohe vastuseid oskavad leida. Tegevus on mõeldud individuaalseks lahendamiseks seetõttu, et sellisel juhul saame rakendada diferentseerimist.

Helifaili leiab järgnevalt lingilt:

https://soundcloud.com/merilins/kadripaev

Ristsõnad on järgnevatel linkidel:

Lihtsam variant: http://learningapps.org/display?v=p1t2as78301

Keskmine variant: http://learningapps.org/display?v=pyrb5jmx301

Raskem variant: http://learningapps.org/display?v=pbemip94201

Merilin Saksniit

Heli Toomejõe

Dariya Lukiyanitsa

Tallinna Ülikool, KAKLI-2

Tunnitöö 10.11

1) learningapps.org

Miljonimäng teemal "Kevad

Mäng esimesele klassile. Lapsed peavad valima vastuste seast õige.  Teemadeks on kevade tunnused, ränd- ja paigalinnud, kevadlilled ja kevadkuud.

http://LearningApps.org/display?v=p21gu0bwa01

Mäng toetab kuulamisoskuse, keskendumisoskuse ja arvutikasutamisoskuse arendamist. Mängu abil areneb lapses austus oma kodumaa, kodupaiga ja Eesti riigi vastu. Ta õpib tundma selle sümboleid  ning täidab nendega seonduvaid käitumisreegleid. 

Mängu loomine pole küll antud keskkonnas raske, kuid on suhteliselt ajamahukas.

Koostanud Liina Abram, Valeria Inostrantseva, Dariya Lukiyanitsa ja Kärt Kelgo

2) interaktiivne laud

Mäng on mõeldud 3. klassile. Teemaks on liitmine ja lahutamine 100 piires.

Antud keskkond on jabur. Väga palju tuleb ise teha. Näiteks kui "container 13"  muuta ära "arvukast 1ks", siis programm ise pole võimeline seda muutma. Iga konteineri nimetus tuleb ise muuta.

Samuti läks nihu fotofailide kasutamine. Arvutis olid need täiesti normaalsed, aga rakendusse üles laadides jäid need väga, väga... väga suured. Aga lõbus oli ja natuke saime lauaga tuttavamaks. Edaspidi ilmselt seda siiski väga ei kasuta, sest netis on väga palju teisi võimalusi mänge koostada.

Mäng toetab matemaatikapädevuse arendamist. Laps arvutab 100 piires ja saab aru ülesande sisust. Samuti mõistab mõistete "suurem" ja "väiksem" tähendust, tänu millele areneb loogiline mõtlemine ja tähelepanu.

Koostanud: Liina Abram, Valeria Inostrantseva, Dariya Lukiyanitsa ja Kärt Kelgo.

Eneseanalüüs 4.11

Eelnevalt koostatud tegevuskavast oli kasu. Tunni tegevust oli vaja hästi ette valmistada: teha värviliseid karte, teha esitlust, ettevalmistada töölehed. Konkreetne plaan alati annab kindlustudtunnet. Kuna meie leppisime kokku grupikaaslastega, et seekord mina teen sissejuhatuse tunnile, mina mõtlesin läbi kodus mida ja kuidas on parem öelda, et mitte karta võõrkeeles publiku ette rääkida. Tegevus, minu arvates, õnnestus väga hästi. Lastele meeldis tegevus, mida me tegime. Nad osalesid aktiivselt, tahtsid vastada. Lapsed alati kuulavad meid hästi ja osalevad meelsesti tegevustes, mida me teeme. Nende sõbralikus kindlasti aitab tegevust läbi viia. Seekord enne tunni mul oli tunne, et meil kõik on väga hästi ette valmistanud ja mina olen täiesti valmis. Aga meid tuli ka õppejõud vaatamas seekord ja see andis närvilisust. Minu jaoks on ka iga kord raske rääkida eesti keeles vabalt klassi ette. Erutuse pärast võin isegi unustada mõnikord sõnu. Aga ma saan sellega hakkama ja iga kord rääkimine õnnestub. Paarilistega seekord, minu arvates, töö läks väga hästi. Me ei vaidlenud väga palju, tagurpidi täiendasime üks teist. Me kiiresti leppisime kokku mida teema ja jagasime ka hästi ülesandeid. kes mida ettevalmistab. Ja kiiresti ja ilusasti kõik oli tehtud. Väike arusaamatus oli, aga oli ka ilusasti lahendatud. Õpeja seekord vatas meile natuke aeglasem, sest ta ise oli koolituses. Aga aitas meile nagu alati, andis meile tagasisedet. Mina arvan, et mina ei teeks midagi teisiti, sest tegevus hästi õnnestus ja meeldis lastele. Teistele, kes tahavad seda läbi viia mida soovitaks võib olla teha ka wordocumentis töölehti täidetud ja pärast kontrollimist koos suuliselt näidata lastele seda, et neid, kes ei jõudnud midagi võiksid kontrollida. Aga see ei ole nii vajalik.

Tunnitöö 3.11

I) Animafilm, mida see tähendab?

Animafilm on film, mis põhineb animatsioonil.

II) Leidke 3 animafilmi,  mida saaks õppetöös kasutada. 

1. http://www.youtube.com/watch?v=PBhpdJgaRWY

2. https://www.youtube.com/watch?v=w9j3-ghRjBs

3. https://www.youtube.com/watch?v=Et25xGg-Ris&index=6&list=PLEC8F74F24C7FB544

a) Millises aines saaks animatsioonifilmi kasutada ja milliste pädevuste arendamiseks? Tuginege RÕKile! Millist osa animatsioonist või kogu filmi! 

 1. Animatsiooni saab kasutada inglise keele tunnis 1-3 klassis. Animatsioonist saab välja võtta osi, mida lastele näidata. Saab eraldi näidata inglise keelseid laule, kust saab õppida sõnu koos lauluga. Animatsioon on üles ehitatud naljakate stseenidega, mis muudab laste jaoks keele õppimise huvitavamaks. Esimese kooliastme lõpuks peavad õpilased teadma põhilisi inglise keelseid sõnu ning läbi antud animatsiooni saab õppeprotsessi muuta efektiivsemaks.

2. Animatsiooni saab kasutada inimeseõpetuse ning ka loodusõpetuse tunnis. Sobib esimesele kooliastmele. Inimeseõpetuses saab õpilastele läbi animatsiooni õpetada, et kui midagi teha koos, on see palju lihtsam kui üksinda ning kui oluline on meie elus perekond ja sõbrad. Loodusõpetuses saab rääkida erinevatest loomadest, kes animatsioonis on esindatud, nt sipelgas, pingviin. Animatsioon õpetab väärtustama meid ümbritsevaid inimesi.

3. Animatsiooni saab kasutada emakeele/inimeseõpetuse tunnis esimeses kooliastmes. Õpilased vaatavad videot, sellele järgneb arutelu riigipühade kohta (Millised traditsioonid on teie perel riigipühadel? Kuidas teie tähistate erinevaid pühasid? jne). Seejärel peavad õpilased tegema paaristööna mõistekaardi või tabeli, kuidas nemad mingit püha tähistavad, kusjuures iga paar saab kasutamiseks erineva riigipüha. Õpetab tundma riigipühasid ning austama kodumaad.

V) Analüüsige ka ühe vabalt valitud  animatsiooni, mis teie rühmakaaslaste tehtud nende küsimuste valguses:

a) Millises aines kasutada?

Loodus-ja inimeseõpetus

b) Millises klassis?

3.klass

c) Mis teema juures? Mis oleksid need küsimused mida arutaksite? 

Keskkonnakaitse. Kuidas käituda metsas? Kas plastikut tohib põletada? Kas tuli on metsas ohtlik? Mis võib juhtuda, kui visata lõkesse plastmassist pudel? Kuhu pöörduda õnnetuse korral?

d) Lähtuge RÕKist ning tooge välja, kuidas see animatsioon saaks toetada I kooliastmes taotletavaid pädevusi (paragrahv 4, paragrahv 7)

Antud animatsioon õpetab lastele, kuidas vältida ohtlikke olukordi ning kuhu pöörduda. Samuti õpetab austama oma kodupaika ning hoolitsema oma tervise ning looduse eest.

11) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;

(13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve; 

(14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;

(15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

Animatsiooni tegemine

Meie rühma animatsioon on järgneval lingil:
https://www.youtube.com/watch?v=Nyk4-_3LV2o&feature=youtu.be

Tunni tegevuskava 4. novembriks

Aine: eesti keel, 3 klass

Tunni teema: muinasjutt ja pärisjutt, anekdoot, sõnaliigid ja asesõnad

Tegevuse eesmärk:

Õpilane oskab liigitada sõnu sõnaliikide liigituse järgi

Õpilane oskab erinevaid sõnu õigesti lünka paigutada

Õpilane saab aru tööjuhendist

IKT vahendid: data-projektor, arvuti,

Tegevuse põhjendus (Miks sa seda tegevust teed? Miks sa selle tegevuse läbi viid ja planeerid): antud ülesanne on mõeldud tunni alustuseks. Valisime häälestusosa sellepärast, et meie harjutus sobib suurepäraselt just sissejuhatavaks tunniosaks. Kasutades õppevahenditena sildikesi ning värve, aitab see haarata laste tähelepanu ning valmistada neid ette eelseisvaks tunniks. Erinevate värviliste kaartide kasutamine aitab õpilastel mõisted paremini meelde jätta. Ülesanne arendab laste tähelepanuvõimet sellega, et nad peavad hoolikalt jälgima, et nad tõstaksid üles õiget värvi kaardi, sest vale värvi näitamise korral on vastus ebakorrektne.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: tunni alguses seletame kohe õpilastele lahti tööülesande, et nad saaksid ennast selleks ette valmistada. Jagame lastele värvilised kaardid (4 eri värvi kaarti), samuti töölehed. Näitame powerpoindi esitlusel õpilastele erinevaid sõnu, mis kõik on eraldi slaididel. Õpilaste ülesandeks on arvata, millisesse sõnaliiki iga sõna kuulub ning vastavalt sellele tõsta üles vastavat värvi kaardikene (nt kollane – nimisõna, punane – omadussõna, sinine – tegusõna, roheline – asesõna). Värvide kasutamine arendab õpilaste visuaalset meelt, neile jääb paremini meelde, mis sõnaliigist mingi sõna on. Seejärel anname õpilastele aega töölehe täitmiseks. Töölehtedel on anekdoot, millest on välja jäetud sõnad, mida kasutasime enda powerpoindi esitluses. Õpilased peavad panema sobivad sõnad õigesse kohta. Töölehe kontroll toimub nii, et õpilased vahetavad pinginaabritega lehed. Üks õpilane klassist loeb kõva häälega üle klassi ette tekstid ja teised õpilased kontrollivad selle järgi õigsust. See annab lastele kohe tagasisidet tehtud tööst.

Tööleht:

Nimi:

TÖÖLEHT

Paiguta lünkadesse sobivad sõnad! Ühte sõna võib panna mitmesse lünka.

Väike, ema, ta, poega, see, väikest, jube, kallist
     1)     ........... Juku mängib aias. ....... tuleb teda tuppa kutsuma ja näeb .......... ussikest suhu toppimas.

„Ei, Juku! Jäta järele! ....... on .........! Sa ei tohi ussikesi süüa!“ karjatab ........

Püüdes Jukut veenda, lisab .........:

„Nüüd otsib emaussike igalt poolt oma .............. ........... ussipojakest taga.“

„Ei otsi,“ teatab Juku.

„Miks mitte?“

„Kuna ma sõin ....... esimesena ära!“

Nad, tuleb, ta, nähvab, otsima, tsirkusedirektor

          2)   Mees ........ koos elevandiga tsirkusesse tööd ...........

          ................ küsib mehelt, mida ....... teha oskavad.

          “Minu elevant matkib hästi linde!” kiidab mees.

           Direktor muigab üleolevalt ja ........:

          “No sellega ...... küll tööd ei saa!”

          “Väga kahju,” sõnab mees, ronib elevandile selga ja lendab minema.

Slaidshow:

http://www.slideshare.net/MerilinSaksniit/snaliigid-40936912

Merilin Saksniit

Heli Toomejõe

Dariya Lukiyanitsa

Tallinna Ülikool, KAKLI-2

Eneseanalüüs 14.10

Eelnavalt koostatud tegevuskavast lindlasti oli kasu. Tunni jaoks oli palju materjale, mis oli vaja ette valmistada. Kuna meil oli täpne plan kuidas ja mis me teeme me teadsime ka mida on vaja ette valmistada. Tegevuste läbiviimine, minu arvates, õnnestus. Arvan, et heli kasutamine on väga põnev ja kasulik õppemeetod, kuna on näha, et lastele on raske sellised ülesanded teha. Olid ka muidugi minged takistused. Esimeses tegevus ei olnud meie jaoks tunni ajal midagi väga rasket, sest lastele oli lihtsalt vaja tähelepanelikult kuulata ja siis töölehed teha, aga seekord mina selitasin lastele ülesanne ja minu jaoks see oli stessi tekkitav, sest eesti keeles räägin vigadega. Aga õnneks mina seletasin arusaadavalt ja selgelt. Mina arvan, et võib ola meie võiksime natuke kergem teha töölehti, või ümbersõnastada mõned küsimused, sest kui meie kontrollisime neid pärast oli palju segadusi ja mittevastatud küsimusi.Meie tahtsime ka hinnata alguses aga otsustasime, et ei hakka seda tegema, sest oleks olnud palju kehvasid hindeid. Oli ka stressi tekkitav see fakt, et teise tunni ajal meid tuli vaatama Airi Kukk. Mina ei saa täpselt öelda miks meie olime nii hirmunud, sest meil oli kõik ettevalmistatud ja läbiräägitud. See tegevus võttis meil rohkem aega, kui me planeerisime, sest meie panine tekstülesanded mängima paar korda üle. Paljude laste jaoks oli päris raske esimesest ja isegi teisest korrast kõiki kuulda. Aga arvan, et tegevus läks hästi ja saime ka head tagasisidet pärast tunni õpetajatest. Koostöö õpetajaga oli hea, nagu alati. Ta andis meile tagasisidet ja aitas enne tundi ka, näiteks printis meile ise töölehti. Paarilistega sujus koostöö ka päris hästi. Meil olid alguses natuke arvamuste lahknevus aga lõppuks tegisime päris head koostööd, eriti kui ettevalmistasime helifaili. Muidugi meil olid ka arusaamatused, näiteks me ei saanud lõppuni otsustada kas matemaatika tunni jooksul me kirjutame avaldused tahvlile või mitte, otsustasime juba tunni jooksul, vaatamas, kas lastele seda on vaja. MIna ei arva, et mina teeks midagi teisiti, kõik oli päris hea. Teistele, kes tahaksid meie tegevusi läbi viia, mina soovitaks natuke vahetada küsimusi eesti keele töölehes ja võib olla ka panna mängima matemaatika teksülesanded nii, et teha pausid pärast iga küsimusi, mitte pärast terve ülesannet, sest praktika näitas, et lastele on raske aru saada mida on vaja teha, kui on kohe esitatud kaks küsimust.

Eneseanalüüs 7.10

1)Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu. Kuna meie teadsime millest ülesannet hakkame lastele anda, meil oli võimalus valmistada, jagada kes mida seletab ja teeb. Mina ka ise lahendasin kodus ristsõnu, sest minu jaoks see oli keeruline, kuna ma ei teadnud muinasjutte nimetused eesti keeles.

2)Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tegevuse läbiviimine läks hästi. Lapsed olid väga õnnelikud, kui kuulsid, et hakkame tegema tegevust tahvelarvutitega. Mõnedel lastel tekkisid probleemid linki avamisega aga me kiiresti aitasime neid. Kuna meie nägesime klassi ainult teist korda, me ie teadnud päris kui palju nad teavad ja millied muinasjuttud olid lugenud. Selgus, et paljudel olid probleemid sellega, et lõpetada muinasjutude nimetused. Mina arvan, et väga hea, et nad tegisid seda rühmades, kuna nii nad võiksid üks teistega vastuseid arutleda. Samal ajal kui nad lahendasid ristsõnu, meie käisime klassi ringi ja andsime nendele, kes vajasid väiksed vihjed. Mina usun, et mõnedele gruppidele need väiksed vihjed aitasid paar vastusi leida. Aitas ka klassiõpetaja. Aega planeerimisega meil jälle olid väiksed probleemid, tegevus võttis natuke rohkem aega kui pidi. Mina arvan see oli sellepärast, et lapsed oskasid palju vähem vastusi leida, kui me ootasime. seega me tatsime anda neile rohkem aega et mõelda.

3)Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Esimeseks, eelnevaalt meie planeerisime teha tunni häälestumist. Aga kui me tulime kooli, siis õpetaja tegi ettepaneku, et meie pigem teeks tegevusi tunni keskel, sest tal on ka valmis paar ülesannet. Mina ei saa öelda, et see väga takistas meid aga siiski oli selline väike üllatus. Takistas ka see fakt, et alguse oli meil plaanis näidata lastele kuidas ristsõnu üles leida labi projektori. Aga arvutis ei olnud interneti, seega pidime neile väikestest tahvelarvutistest näidata ja klassis kõndida ja aidata, kui keegi ei saanud aru. Aga kõik õnnestus ja palju probleeme ristsõnu leidmisega ei olnud. Õpetaja alati aitab meid väga, see  annab rahu ja kindlustuse tunnet.

4)Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?

Mina arvan, et meil on väga hea koostöö õpetajaga. On kohe näha, kui me tuleme kooli, et ta ootab meid ja mäletab mis tegevust me hakkame tegema. Ta on väga sõbralik ja avatud ja annab meile soovitusi. pärast tunni ütleb mis õnnestus ja mis mitte. Tegevuse ajal ta ka käis klassis ringi ja aitas lastele, nagu meie tegisime.

5)Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?

Minu jaoks juba lihtsam partneritega töötada. Meie jagasime eelnevalt kes mida teeb aga siiski olid väiksed takistused. Kui valisime, mida hakkame tunnis tegema, meil ei olnud probleeme, et nõustuda mida siis konkreetset võtame. Mina arvan ka, et el juba on olemas ka konkretne korraldus kuidas me ette valmistame praktikaks.

6)Mida oleksid teinud teisiti?

Mina ei arva, et ma oleks teinud midagi teistpidi. Seekord mina tundsin ennast klassis mugavam ja kindlam, tegevus ka minu arvates õnnestus.

7)Kui sinu välja mõeldud tegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?

Mina soovitaks kontrollida eelnevalt, kas ristsõna töötab tahvelarvutidel või tehnikal kus seda hakkatakse lahendama. Soovitaks ka võib olla mõelda natuke rohkem sellest, millised vihjed teie saaksite anda lastele, kui neil tekkivad probleemid vastuse leidmisega.

Tunni tegevuskavad 14. oktoobriks

Aine: Eesti keel

Tunni teema: Muinasjutt.Sõnaliigid.

Tegevuse eesmärk:

Õpilane kuulab tähelepanelikult teksti.

Õpilane saab aru kuuldud tekstist.

Õpilane oskab teha loogilisi järeldusi saadud informatsioonist.

Õpilane vastab küsimustele kuuldud teksti järgi.

IKT vahendid: Arvuti, internet, kõlarid.

Tegevuse põhjendus: Teeme lastele harjutuse teemal muinasjutud. Tegevus toimub tunni põhiosas. Kasutame selleks helifaili, milleks on lastejutt „Lugu kummalisest konnast“. Helifaili kasutame selleks, et arendada laste kuulamis- ja tähelepanuoskust. Rakendame tegevust põhiosana sellepärast, et ülesanne on liiga mahukas tunni häälestamiseks või kokkuvõtmiseks. Antud ülesandega arendame õpilaste alus- ehk baasõpioskusi, millega toetame laste kuulamis- ja kirjutamisoskust.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Lapsed kuulavad muinasjuttu „Lugu kummalisest konnast“. Laste ülesandeks on tähelepanelikult kuulata ja proovida meelde jätta võimalikult palju informatsiooni. Jagame õpilastele töölehed, mida nad täidavad kuulamise ajal. See arendab tähelepanu ning tekstist informatsiooni leidmise oskust, kuna õpilased peavad infokilde kohe jutust leidma. Esitame nii faktiküsimusi, kui ka avatud küsimusi, mis panevad õpilasi mõtlema laiemalt ja võib- olla isegi diskuteerima omavahel.

Helifail leidub järgmisest lingist:

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2304891

Tööleht:

Lugu kummalisest konnast

Tööleht

1.      Kus toimub tegevus?

2.      Miks oli konn kummaline?

3.      Milliseid köögivilju/juurvilju leidus aias?

4.      Mis lind oli aias?

5.      Kuidas konn ennast iselomustas?

6.      Kellega tahtis konn ainsana sõbrustada?

7.      Miks juurviljad vaidlesid?

8.      Mis juhtus konnaga, kui ta veepaaki oli hüpanud?

9.      Kuidas konn üldse punaseks sai?

10.  Mis Sina arvad, miks juurviljad häbi tundsid?

11.  Joonista pilt konnast ja pane talle nimi

Merilin Saksniit

Heli Toomejõe

Dariya Lukiyanitsa

Tallinna Ülikool, KAKLI-2

Aine: Matemaatika

Tunni teema: Muinasjutt. Teater. Kahekohaliste arvude kirjalik liitmine ja lahutamine.

Tegevuse eesmärk:

Õpilaste häälestamine matemaatika tunniks.

Õpilane kuulab tähelepanelikult teksti.

Õpilane saab aru kuuldud tekstist.

Õpilane oskab leida vajalikku informatsiooni kuuldud tekstist.

IKT vahendid: Arvuti, internet, kõlarid.

Tegevuse põhjendus: Teeme häälestumise tunnile teemal muinasjutud, teater, kahekohalise arvude liitmine ja lahutamine. Kasutame selleks enda tehtud helifaili, mis sisaldab kolme lindistatud tekstülesannet. Kuulamisülesanne arendab õpilastes baasõpioskusi – kirjutamis-, kuulamis- ja arvutamisoskust. Otsustasime teha seda ülesannet häälestumiseks, sest see paneb õpilasi keskenduma tunnile ja selle teemale.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Paneme mängima enda tehtud helifaili, kus on lindistatud 3 erinevat tekstülesannet. Kaks on seotud muinasjuttudega ja üks teatriga. Laste ülesandeks on tähelepanelikult kuulata ja leida avaldised ning nende väärtused, mis on peidetud tekstülesannetesse. Pärast iga tekstülesannet kontrollime koos tehteid ja nende lahendusi. Arutleme, kas on võimalik tehteid teha ka muul viisil, nt kasutada avaldises sulgusid. Koos õpilastega arutlemine aitab kaasa sellele, et õpilased saaksid teada, et ülesandeid saab lahendada ka mitut moodi. Kui keegi on lahendanud teistmoodi, ei arvata kohe, et see vale on. 

Helifail:

https://soundcloud.com/to4kkka/matemaatika-tekstulesanded

Merilin Saksniit

Heli Toomejõe

Dariya Lukiyanitsa

Tallinna Ülikool, KAKLI-2