Eneseanalüüs 4, nädal

Õpetaja töö ja vaatlused.

See oli just see nädal, kui ma sain aru kui tugevalt mulle meeldib minu töö. Sellel nädalal olid väga erinevad päevad. Esmaspäev oli minul selline päev, kui mina ainult vaatlesin tunnid. See on ikka väga tähtis, vaadata tunde.Eriti seda saab öelda kunsti kohta. Mina ülikoolis ei võtnud kunsti didaktikat ja vaadelda seda tunni on huvitav ja ka väga kasulik minu jaoks. Mina õpin erinevad võted, võtan kaaslasest uued ideid. Jälgin ka kuidas lapsed tegutsevad, kes vajab rohkem tugi, kes teeb kiiremini (seda mul on vaja teada käsitöö tundidel). Tundidel ma aga ei istu, mina liigun klassis, rääkin lastega, toetan neid. Olen abiõpetaja rollis. Ja mina arvan, et see on väga mugav, kui klassis on rohkem, kui üks õpetaja.

See nädal oli väga mitmekesine. Mul ei olnud palju tunde aga olid nii tunnid, millega ma olen juba harjunud, kui ka uued proovid. Vene keelt ja kirjandust ma andsin juba kolmanda nädala jooksul ja hirmu seoses sellega rohkem ei olnud. Mina juba tean parem, kui kiiresti lapsed töötavad, kes vajab sellel ainel rohkem tugi. Mul klassis on 28 last. Paljud olid haiged, kui me võtsime uue, äris raske teema. Ja sellel nädalal oli ka raske ülesanne. Me pidime edasi liikuma aga ka korrata kõiki nendega, kes puudusid. Plaanis oli ka tunnikontroll sellel nädalal. Arvan, et saime hästi hakkama. Proovisin anda lastele aega mõelda paaris, arutleda terve klassiga kui ka isiklikult töötada. Mina proovin anda neile tundidel võimalust arutleda ja rääkida. Eriti kirjanduses. Nad on tegelikult väga huvitatud kirjanduses, meile meeldib lugeda, neile meeldivad raamatud, nende tegelased, meeldib nendest rääkida ja just seda võimalust ma neile annan. Meil teemaks kirjanduses oli "Kääbik". Järgmisel päeval poiss klassist tuli ja ütles, et ta hakkas õpima elfide keelt. Teisipäeval tundsin ka üldisemalt õpetajate tööd. See on see päev, milal nad võivad tulla konsuntatsioonile, küsida midagi, parandada hinded. Seele nädalal aga nima olin ainuke, kes said jääda selleks tunniks. Nii tuligi välja, et mina olin ise klassis lastega, seletasin mõned teemad nendele, kes puudusid ja kellel olid küsimused sellel ajal, kui nad kirjutasid tööd.

Kolmapäev aga tuli välja raske ja mul oli päeris halb enesetunne pärast seda päeva. Mul oli esimene inimeseõpetuse tund ja minu arvates, see läks halvem, kui võiks. Lapsed olid väga lärmakad ja oli raske hoida distsipliini. Inimeseõpetus neil on eesti keeles ja teises klassis, teise õpetajaga. Eesti keelest nad hästi aru ei saa, sellepärast toimub tõlkimine. Mina tegin nendega mängud ja gruppitööd tunnis, nad aga ei ole nii väga harjunud gruppitöödedega ja oli liiga segane ja lärmakas. Nüüd analüüsides saan aru, et järgmine kord ma kohe organiseeriks algusest kõiki natuke teistmoodi. Mul olid ka nauke valed ootused laste teadmistest ja kohe tunnis pidin välja mõtlema kuidas parem selletada, et nad saaksid aru kõigest. Oli ka sellel päeval muusika, kus ma proovisin ka osad tunnist, mis tegelikult ei läinud nii hästi, minu arvates. Ma olin natuke närvis ja hirmus. Oli vaja rohkem kindlustunnet. Ühesõnaga, kolmapäev oli raske ja pärast seda päeva olid ka mõtted, kas see on seda, mida ma tahan, kas ma saan hakkam edaspidi.

Kõiki parandas ja kohe tõestas mulle minu valikut nejapäev. Tegelikult, neljapäeval meil oli tunnikontroll ja oli ka lugemiskontroll. See oli ka esimene päev millal ma viisin läbi terve muusika tunni. Aga lugemiskontrolli mina tegim mängulises vormis ja valmistasin neile viktoriini. Pärast kolmapäeva ma mõtlesin ümber, kuidas nendega tohib organiseerida gruppitööd ja seekord, see tuli välja ja väga hästi. Oli nii hea tunne. Vene keeles alguses kordasime lastega materjali ja siis ma andsin tunnikontrolli, mille ka ise valmistasin kodus. Pärast seda kontrollimist tuli välja, et tegelikult lapsed said hästi kõigest aru. Olid ainuld mõned õpilased, kellel olid halvad hinded (enamasti nee, kes olid haiged). Muusika läks ka väga hästi. Mina õpisin lastega uue laulu, me tegime erinevad harjutused, kuulamist jne. Tund läks hästi ja oli väga hea tunne pärast seda päeva. Ma rääkisin ka pärast tunde meie juhendava õpetajaga. Rääkisime üldiselt õpetaja tööst ja konkretselt sellest klassist. Ja kui ma läksn koju, siis oli see tunne, et see on juat see, mis mulle meeldib, mida ma tahan teha. Vaatamata raskestele, alati tuleb ka parem päev, kus sa näed, mida oled teinud ja mida õpetanud lastele. Kuidas nad on arenenud ja kuidas tahavad veel ja veel arendada.

Kõige raskem on minu jaoks siiamani hindamine. Vihikud ma juba kontrollin probleemita, siin oli aga tunnikontroll, sellega oli natuke rohkem vastatust. Ma olen väga õnnelik, et meie juhendaja on nii toetav. Ükskõik mille kohta, me alati võime temalt tugi oodata. Siin hindamises ta selletas mulle ka kuidas tema hindab tavaliselt ja millele vaatab hindamisel. See on raske aga läheb paremaks.

Oli raske nädal aga ma olen lõpuks nii õnnelik. Sain aru, et pool praktikat on juba tehtud ja veel 4 nädalat on jäänud. See on nii vähe. Ma olen juba nii harjunud, et olen koolis iga päev. olen lastega. Ma tean lapsi oma klassis, nende omadused, mured, mis neile meeldib. Ja ma ei taha koolist lahkuda.

3. nädala analüüs. Õpetaja töö.

Tuli välja päris raske nädal. Mina olin haige ja väga lootsin, et jõuan esmaspäevaks terveks saada. Aga palavik ei läinud alla üldse ja ravemeid ei aidanud. Sellepärast sellel nädalal mina olin koolis ainult neljapäeval. See muidugi ei tähenda aga, et ma ei teinud midagi ka kodus. Mina iga päev rääkisin klassiõpetajaga ja olin ka kontakti minu paarilisega. Nii meie leppisime kokku, et vaatamata sellele, et koolis mind ei ole, käsitöö tunni ettevalmistan mina ( me pidime lõpetama ellmise nädala töö). Tunniplaani nima kirjutasin, lihtsal tunni viis läbi teine inimene.
Sellel nädalal mina sain parem aru, mis on koostöö. Neljapäeval, kui ma tulin kooli, oli minu paariline haige. Nüüd oli minu kord tema konspekti järgi tunni läbi viia. See kogemus andis mulle arusaamist, et kindlasti pead ise kõik tunnid läbi mõelda ja valmistada, sest kui keegi teine annab sulle valmiskonspekti, selle järgi on väga raske teha tunni täpselt nii, nagu ta mõtles seda. Sa kunagi ei tea täpselt teda mõtteid ja kuidas ta nägi seda välja. Kuigi ma töötasin läbi konspekti, see tund oli raskem läbi viia.
Ja kui tulin neljapäeval kooli, siis põhimõteliselt terve päev mul olid tunnid. Ise valmistasin vene keelt ja kirjandust, võtsin juurde matimaatikat ja proovisin juba ühe tegevuse teha muusika tunnis (meie leppisime nii õpetajaga kokku, et ma proovin alguses mõned tunniosad teha). Sellel päeval ka tegutsesime natuke ka sõbrapäeva kardidega. Tulemuseks tuli välja väga intensiivne päev aga ma olin nii õnnelik tegelikult, sest oli väga tore olla klassis tagasi ja näha, et lapsed sind ootasid ja tahavad sind näha. Iga kord tunni läbiviimine on natuke erinev. Seekord mulle väga meeldis, kuidas läks vene keel ja kirjandus. Lapsed on väga andekad ja neil on nii palju ideeid. vene keeles sain ka aru, et nendega pigem mitte teha erinevaid tabeleid, nad teevad seda väga aeglaselt.
Kokuvõtes, nädal läks väga kiiresti, sest olin haige, aga oli ka üks, siiski väga kasulik päev, kus mul oli võimalus terve päev õpetajana olla ja tunda selle koormuse. 

Tunniplaan 3c

2 nädala analüüs. Õpetaja töö.

2 nädal.
Õpetaja töö.

Sellel nädalal esimest korda proovisin juba rohkem, kui üks tund olla õpetajana klassis. See on väga eriline ja uus tunne minu jaoks. Sest nüüd ma tunnen neid lapsi, selle klassi teisena. Ma tunnen, et nad on ka minu klass, et ma ei ole rohkem lihtsalt vaatleja. Mul on vastutus, mul on mured nende kohta. Ma mõtlen mitte ainult tundidest, vaid ka selles, mida neile saab valmistada vabaks ajaks, kuidas klassi kaunistada, mida panna seinadele. Need lapsed nii kiiresti said nii kallid. Kindlasti, mina veel ei tea väga palju nende kohta aga tunnen neid nüüd natuke parem ja tundide ajal see ära tundmine veel suureneb. Aga mõtlen nüüd ka natuke sügavamalt sellest, mida sain teada, kuidas tuli välja ja mida on vaja veel ja veel harjutada ja harjutada.

Esimene, mis kohe tuli esimesele plaanile on see, et õpetaja töö on ikkagi väga palju suurem, kui ainult tundide kirjutamine, läbi viimine ja vihikute kontrollimine. Eriti klassiõpetajate töö. Meie juhendav õpetaja andis meile vabadust luua mõned reeglid ja kaunustada mõned stendid. Ja see tegelikult ei ole nii lihtne, mõelda kõiki välja, valmistada seda. Ma teadsin seda juba ammu, nüüd aga ka tundsin ise. Sain ka täpsemalt aru mida tähendab eelnevalt plannerida. Iga päev pärast kooli me istume juhendava õpetajaga, arutleme läbi tunnid mimg plaanid. Praeguseks mul on nägemine, kuidas peaksid väja kujunema nädalad praktika lõppuni ja mida seal hakkab toimuma, mida oodata ja mida saab veel planeerida.

Meie paarilisega jagasime tunnid nii, et esimesed nädalad mina teen ainult mõned konkretsed tunnid ja tema teeb teised konkreetsed tunnid ja pärast me vahetame neid. Mina praegu anna lastele vene keelt ja kirjandust, tööõpetust, inimeseõpetust. See on umber 6 tundi nädalas. Ei ole palju, aga tegelikult võtab palju aega ettevalmistamiseks.
Mina väga kardsin alguses anda vene keelt ja kirjandust. See oli, minu arvates, minu nõrgem külg. Ma ei teadnud üldse, mida lapsed teavad, mida ei tea. Vene keele tunde ma varem vaadelnud ka ei olnud ja kõik, mis mul oli - üks vaatlusnädal juba siin koolis, vene keele tunnid, mis olid juba väga ammu ülikoolis ja enda väga väga hägused mälestused lapsepõlvest tundidest. Ja mina arvan, et sain hästi hakkama enda hirmuga, võtsin ennast kätte ja tegin huvitavaid ja arusaadavaid tundi lastele. Nüüd analüüsides ma saana aru, et võib olla nad ei olnud nii väga integreeritud teiste ainetega, kuid olid hästi integreeritud omavahel ja keeles ja kirjanduses. Ma valmistasin tundideks ka näitvahendid, mis ma natuke täiendasin pärast. Kasutasin neid paar tundi nii teema seletamiseks, kui ka kordamiseks. Nei oli võimalik kasutada mitte ainult ühe teema õpimiseks, mis tegelikult hästi aitas tunnikontrolliks ettevalmistamises. Kuna tegin mina kardid, mis oli pandud tahvlile magniitidega, oli väga tore, et lapsed ise said need liigutada ja rühmitada -  ise tegutsesid nendega. Mina arvan, et selline selletamisviis oli arusaadav kõikedele ja kuna tegime nendega palju tööd, kõikidel oli aega aru saada, mis toimub. Proovisin ka sellel nädalal teha loomigulist tööd lastega. Meie proovisime jutustada jutu selle kangelaste rollis. Tuli välja hästi. Lastele väga meeldis. Üks poiss jutustas nagu naistegelane. Naerasid kõik aga oli ülitore ja väga väga meeldis kõikidele.
Tööõpetuses veelkord sain, et 45 minutit tõesti lähevad väga kiiresti. Kuna siin koolis sellel poolaastal on ainul üks tööõpetuse tund, peame meie proovima jõudma ühe tunniga tööd teha. Kahjuks eaga planeerida väga hästi mina veel ei oska ja me ei jõudnud tööd lõpetada. Oli otsustatud järgmisel nädalal jätkata ikka veel saama teemaga ja lõpetada kõik tööd ja jälle siis alustada uut teemat. Suureks üllatuseks meile oli kolmapäeval, kui õpetaja tuli meile ja palus, et me viiksime läbi neljapäeval ka eesti keele tunni, kuna õpetaja on haige. Oli huvitav seda ettevalmistada, samal ajal ka raske, Meil ei olnud isegi õpikut ja me ei teadnud mida nad õpisid ja mis teema neil on. Õnneks meie just vaatlesime eesti keele tunni teises rühmas paar päeva tagasi. Me võtsime saama teemat ja tegime hästi aktiivse ja mängilise tunni lastele. Klassis olime nendega üksi. Saime hästi distsipliini hoidmisega ja tund läks, minu arvates, edukalt.
Üldiselt, õpetaja andis paar võimalust olla klassiga üksinda. Ja lapsed ikka kuulasid, olid vaiksed, töötasid kaasa. Ülihea tunne oli. Kui teha kõigist sellest ühe kokkuvõtte, siis kindlasti arenesid väga aine- ja erialane didaktilised pädevused (vaid ainult mõnedel tundidel praeguseks) ning oskus väljendada enda mõtted ja suhelda lastega.

Kuna planeerime meie ka kohe tulevikuks tunnid, siis juba vaatasime, et varsti tuleb loodusõpetuses teema elekter ja magniitid. Seos sellega saime tuttavaks ka kooli füüsika õpetajaga, kes andis meile paar nõu ja lubas anda erinevad materjalid, et saaksime teha lastega huvitavad, praktilised tunnid. Niimodi areneb ka koostöö teiste õpetajatega.

Kõige raskem teema aga on hindamine. Ma teadsin, et see on raske, aga see on veel raskem, kui ma ootasin. Hinnata lapsi on nii raske. Kui sa näed, et ta proovib, et ta teeb, aga ikkagi töö ei ole viieline, on nii raske panna 4. Veel rohkem proovin arendada ja proovida erinevad hindamise viisid, mitte ainult numbrilist hindamist. Hinnata ma just alustan õpima praegu ja sellest kindlasti kirjutan veel edaspidi.

Õpetaja töö osana, hakkasime meie ka ise ekooli täitma. Õpetaja näitas meile, kuidas see töötab ja nüüd pärast tunde esimene asi, mida me teeme - täidame ekoolis enda tunnid: kirjutame tunni teemasid ja kirjeldused, kirjutame kodutööd, paneme välja hinded, märkame, kes puudus ja täidame ka klassijuhataja töö - ,märkame põhjust, miks laps puudus.

Nädal läks kiiresti. Mulle väga meeldis töö. Neljapäeval tundsin aga juba, et tunnen ennast halvasti ja, kahjuks, jäin haigeks. Vaatamata sellele, neljapäeval töötasin lõpuni koolis kõik tunnid ja arutlesin ka õpetajaga plaanid. Väga ootan nüüd, mida järgmised nädalad toovad.

• 
  

1. nädala vaatluste analüüs

Vaatluste analüüs
1 nädal

Pärast selle nädalat, kui olin koolis mõned täispäevad ja vaatlesin mitte ainult need tunnid, mis hakkan ise ka õpetama, vaid peaaegu kõik tunnid, mis minu klassil on olemas, mina võin öelda, et vaatlus on väga tähtis ja vajalik. Selle käigus mitte ainult kirjutad endale välje erinevad nippud tööks, vaid saad ka parem aru õpilastest ja õpetaja tööst.
Arvan, et esimene vaatlusnädal oli väga tähtis minu jaoks, sest ma õpisin pähe peaaegu kõik laste nimed, märkasin, kes vajab rohkem tugi, kes töötab kiiremini ja vajab lisaülesandeid, kes võib tunnis liiga aktiivne ja lärmakas olla. Mul oli ka palju aega, et lihtsalt lastega suhelda. Tähtis on ka see, et vaatlemisega oli võimalus tutvuda just selle klassi eripäradega, kuidas nad on harjunud töötada, millised traditsioonid neil on klassis.
Kohe esimesest tunnist ma panin endale kirja, et lapsed on väga aktiivsed ja hästi lärmakad ja kindlasti hakkavad kontrollima kui palju nad saavad meie tundides teha. Vaatlusest sain aru, et on väga tähtis tunnis distsipliin. Märkasin, et lapsed on nutikad ja väga aktiivsed ja huvitatud. Nad tahavad tunnis osaleda, tahavad vastada, tahavad õppida. Paljud nendest on ka väga loominguvõimalised, ei karda esineda.
Vaatlustes oli tähtis ka vaadata tundide sisut. Meil oli küll ülikoolis nii ained, kui ka metlodikat, kuid tunnis koolis see on tegelikult natuke teistmoodi. Minu jaoks oli täiestii uus ka vene keele vaatlemine, sest varem praktikatel sellist võimalust mul ei olnud. Huvitav on võrrelda, kui erinevad tunnid on teoorias ja praktikal. Olemas mul on ka võimalus nüüd võrrelda tunnid eeti ja vene koolis. Tegelikult on olemas väga suur erinevus. Eesti kolides lapsed on kuidagi natuke rahulikumad, siin koolis nad kõik nii aktiivsed ja lärmakad. Mul on ka selline tunne, et vene koolis on väga tähtsad traditsioonid.
Vaatlusest ilmusid erinevad küsimused, mis ma esitasin ka kohe pärast tunde. Minu arvates. see on väga kasulik, kui tekkivad küsimused, niimodi sa arened ka. Vaatlus on küll väga tähtis osa praktikast ja mul on väga hea meel, et on olemas vaadelda nii töötavate õpetajate tunde, kui ka kaalasi tunde.