Статья в школьной газете

ПРАКТИКАНТКИ ДАРЬЯ и ВАЛЕРИЯ: "ЭТИ НЕДЕЛИ НАС МНОГОМУ НАУЧИЛИ!"
C конца января и до самых каникул в 3 С классе было целых три учителя. Дело в том, что в класс пришли на практику студентки Таллиннского университета Дарья Лукьяница и Валерия Иностранцева, которые провели с ребятами нескучные два месяца. По окончании практики девушки написали заметку для школьной газеты, с которой вы можете познакомиться сами.

УЗНАТЬ ВСЕ О ДЕНЬГАХ

Восемь недель пролетели незаметно, а мы приобрели ценный опыт и незабываемые впечатления от общения и работы с детьми. Мы проводили в классе различные уроки, а 15 марта также организовали ребятам экскурсию в Музей Банка Эстонии.
В музее ребята познакомились с историей эстонских денег, узнали, каким образом они печатаются деньги и как чеканятся монеты. Также ученики могли вблизи посмотреть на ценную коллекцию денежных купюр и восковых фигур известных эстонских деятелей. Музей оснащен современной техникой, отчего экскурсия стала еще интереснее. У ребят была возможность поиграть в различные развивающие игры, познакомиться с коллекцией и даже посмотреть на постановку шахматных партий Пауля Кереса. Ученики показали себя с хорошей стороны – как поведением, так и своими знаниями.
Несмотря на короткое время экскурсии, дети смогли узнать что-то новое и повторить то, что уже знали. В общем, в музее нам понравилось, советуем туда сходить, ведь он, к тому же, бесплатный.

«У НАС В ШКОЛЕ»
От себя же хочется добавить, что очень жаль, что наша практика подходит к концу, ведь мы так уже привыкли к школе и полюбили наших таких веселых, шумных, активных и умных учеников. О школе у нас остались приятные впечатления. Для нас это была первая возможность увидеть учебное заведение изнутри – уже в качестве учителей.
Конечно, сначала всё было чужим и непривычным. Однако с каждым днём мы всё больше и больше привыкали. Если поначалу, рассказывая кому-то о практике в школе, мы говорили «в девятнадцатой», «в ТТРШ» или «тут, в школе», то к концу пребывания в ТТРШ уже чаще звучала фраза: «у нас в школе», а про класс – «мои дети». В каком-то смысле школа стала уже родной.
Очень порадовало, что все работники были очень приветливые, открытые, готовы были помочь и поделиться. Поддерживали нас и ученики, особенно это чувствовалось в день, когда нашу работу пришел проверять преподаватель из университета.

ЧУВСТВУЕТСЯ РАЗНИЦА ВО ВСЕМ
Заставила нас задуматься, наверное, сама школа, если быть точнее, дети в школе. Дело в том, что за два года студенчества у нас и раньше были маленькие, в основном, смотровые практики. И все они проходили в школах с эстонским языком обучения. Как же непривычно было после этого оказаться в русской школе! Дети, конечно, совершенно другие. Очень чувствуется разница во всем: начиная от поведения и активности детей, заканчивая методами обучения и скоростью работы на уроке.

Нам, правда, очень повезло попасть на практику в такой замечательный класс, каким является наш 3 С. Удивило, насколько класс может быть дружелюбным и как ребята все общаются друг с другом. До этого, где бы мы ни бывали, всегда в классе есть те, кого не принимают – здесь же такого не было.
Приятно удивило, как быстро можно было получить помощь. Нам запросто одолжили в кабинете физики все нужные нам для опытов приспособления, а IT-специалист, вообще, по первому же нашему крику о помощи появлялся у нас в классе и смарт-доску мы все же заставили работать.

ИНТЕРЕСНО И ПОЛЕЗНО
Удивила также школьная организованность. Под этим мы подразумеваем работу ученического представительства, школьного хора, танцевального ансамбля и т.д. На концерте в честь Дня независимости Эстонии была видна вся эта работа, и насколько хорошо это, на самом деле, действует. Порадовал и номер от учителей. Отдельно хочется отметить школьную газету. Для нас это что-то новое, но определённо очень хорошая идея. С удовольствие читали в учительской статьи – это, правда, интересно и полезно.
Если подытожить, очень хочется поблагодарить всех учителей, которые нам помогали, отдельно – Елену Валентиновну Лоскутову, которая в любое время была готова нам ответить на огромное количество наших вопросов. Хотим поблагодарить всех учителей, которые помогали нам, направляли и поддерживали нас. Спасибо нашему родному 3-ему «С» и, конечно же, спасибо Таллиннской Тынисмяэской реальной школе за замечательную возможность побыть частью её жизни. Эти недели нас многому научили, и мы надеемся, что это не последняя наша встреча.
                                                        Дарья Лукьяница, Валерия Иностранцева.


ДАРЬЯ ИГОРЕВНА и ВАЛЕРИЯ ОЛЕГОВНА СПРАВИЛИСЬ на "ОТЛИЧНО!"
Конечно, у меня были сомнения и опасения – а всё ли мы успеем сделать за урок? Не отстанем ли от программы? Грамотно ли будет объяснён новый материал? Но, к счастью, мои тревоги оказались напрасны. Молодые учителя – Дарья Игоревна и Валерия Олеговна – ответственно отнеслись к работе, добросовестно готовились к каждому уроку, были организованы, показали хорошие знания педагогики, психологии младших школьников, методики воспитательной работы. Я думаю, что из девушек получатся хорошие педагоги.
Дарья и Валерия с первого дня хорошо поладили с детьми, старались найти подход к каждому ребёнку. Они были доброжелательны, внимательны к ребятам, но при этом достаточно требовательны к ним. На уроках студентки применяли разнообразные виды работ, которые очень нравились ученикам. На переменах старались их развлечь разными играми. В конце практики студентки организовали интересную экскурсию в Музей Банка Эстонии.
Ребята полюбили своих молодых учителей и с грустью расставались с ними. Узнав, что я буду писать отзывы о практике Дарьи Игоревны и Валерии Олеговны, просили передать им привет. Они очень надеются, что увидят их снова.
                                      Елена Лоскутова, классный руководитель 3-его «С».

Kokkuvõtlik praktikaanalüüs

Mõtlen nüüd üldiselt õpetaja töös koolist, kuidas mul läks, mida tegin. mis läks hästi ja mida on vaja veel parandada. Alustan sellest, et koolis mulle väga meeldis töötada. Lastel on nii palju energiat, nad on avatud uuele ja valmis jagada teistega oma mõted ja tunned. Aga peale lapsi praktikal olid ka teised aspektid. Proovin küigest siin natuke mõelda ja kirjutada.

Alustan ikkagi koolist. Asi on seelel, et 2 ja pool aastat me oleme käinud ainult eesti koolidel praktikal ja mina natuke unustasin, mis on vene kool. Aga tegelikult erinevused on ja neid on kerge märgata. Siin koolis lapsed olid kuidagi aktiivsem ja lärmakam. Eesti koolides õpilased nimetavad õpetajat ainult nimi järgi või üldse õpetaja. Vene kultuuris on üldse traditsioon vanemaid inimesi ja neid, keda sa ei tunne nimetada nimiga ja isanimiga. See oli küll meie jaoks natuke imelik aga harjusime sellega. Lapsed õpivad tegelikult ka erinevalt. Siin lastega oli päris raske suuredes gruppides tööd teha.  

Meie praktikal meie paarilisega otsustasime jagada tunnid pooleks, et igaühel meist oleks võimalus iseseisvalt tunde ettevalmistada ja läbi viia. Et oleks kogemus, kus ainult sina vastutad tunni ees. Minu arvates, see oli väga õige otsus. Mina käisin vaatama meie kaaslasi ja nägin, et nad valmistasid ja viisid läbi kõik tunnid koos. Mul on tunne, et üksi seda tehes, sul on rohkem võimalusi arenemiseks. Ei ole ka probleemi leida koos aega ettevalmistamiseks - sa teed kõiki siis, kui sulle sobib.

Tundide ettevalmistamine alguses võtis rohkem aega, kui lõpuks. Samal ajal isegi lõpus see võtis veel mõned tunnid. Asi on selles, mina arvan, et meil ei ole veel mingi baasi veebilehtedega ja mingid kogut materjalidega olemas. Peame kõiki praegu otsima ja valmistama algusest. Mina arvan, et isegi koolis töötamisel mõned aastad lähevad veel selleks, et selle baasi endale luua, kust pärast sa võid kergesti otsida sobilikud materjalid tunniks. See ei tähenda, et seda ei ole vaja rohkem uuendada, lihtsalt kui on juba midagi olemas, siis kindlasti kergem töötada. 

Kõige raskem minu jaiks tööl oli indamine. Igas aines on oma individuaalne lähenemine. Vene keeles on üldse raske hinnata, sest saab vaadelda tööd erinevatest aspektidest. Kõigeraskem hundamine on aga kunstis ja kasitöös. Mina saana aru, et kõik lapsed ei saa olla väga andekad käelistes tegevustes. Samal ajal panna neile alati halvemad hinded, kui teistel neid kaa ei motiveeri eriti proovida parem teha. Mul oli klassis pois, kellel üldse mitte midagi ei tulnud välja. Talle oli väga raske loovainetel. Lõpuks mina ikkagi mõnede tööde eest panin talle viied ka -  kui nägin, et ta on väga püüdlik ja teeb paremat ta saab.

Peale tunde proovisime klassis teha hea atmosfääri ja ettevalmistada laste jaoks mõned kasulikud tegevused. Nii näiteks mina märkasin, et vahetundidel nad väga palju istuvad telefonides. otsustasin, et hea mõtte on tuua klassi lauamängud ja anda lastele võimalust neid mngida. Ja neil oli suur huvi mängida tegelikult. Nad hakkasid natuke rohkem suhelda. Oli otsustatud ka teha klassis meie praktika perioodiks eriti reeglid. Rääkisime nendega läbi neid ja leppisime ka kokku vaikuse märgi - tõstetud käsi. Iga nädal meie ettevalmistasime laste jaoks vanasõna. See oli seotud kasvõi sellega, mis toimub Eestis või maailmas, või siis sellega, mis toimub klassis. Läbi seda proovisime natuke rääkida lastega kuidas tohiks käituda. Proovisn ka laste jaoks leida huvitavad ülesanded, et arendada loogilist mõtlemist. Nad on väga tublid ja isegi kõige raskematele ülesannetele leidsid kiiresti vastust. Arvan, et sellised ajsad peab klassis tegema, et lapsed areneksid, et suhtleksid rohkem omavahel ja et mõtleksid sellest, mida na d teevad ja kuidas.

Meil oli väga hea klass, kus ei olnud väga erivajadustega lapsi. Meil olid tundlikumad lapsed, kes olid vaiksed, olid oma mõttedel kuskil. Proovisin tunnis küsida alati kõiki lapsi, isegi neid, kes ei tõstnud kätt, et vastama. Andsin neile alati aega mõtlemiseks - kõige tähtsam, et nad saaksid aru, mitte jõuda kõiki teha. Üllatuslik oli ainult üks moment praktika päris lõpus, kus üks tüdruk inimeseõpetuse tunnis lihtsalt hakkas nutma ja jooksis klassist välja. Ta oli liiga tundlik teemale, mis oli sellel päeval. Enne midagi sellist meil klassis ei juhtunud ja meie jaoks see oli küll üllatus. 

Mina arvan, et meie juhendava klassiõpetajaga meil olid väga head suhted ja edukas koostöö. Ta ütles meile, mida ta ootab meist ja mida tahab, et me võtaksime lastega. Meie oma poolest proovisime leida ka hivutavad meetodid ja töövõtted kuidas seda teha. Ta alati oli valmis meile aitama, andis meiel oma telefoninumbri ja meili. Teiste töötajatega koolis olime ka heas kontaktis. Füüsika õpetajaga, näiteks, rääkisime meie loodusõpetuse tundide kohta ja ta laenutas meile mõned katseks vajalikud instrumendid, näitas ka mõned huvitavad katsed juurde. Palju meile aitas ka IT-töötaja, sest meil kaua ei töötanud smarttahvel ja ta proovis seda parandada. Kahjusks lapsevanematega meil eriti kokkuleppet ei olnud, natuke klassis, kui mõned tulid pärast tundi võtta ülesanned haige lapse jaoks. Õppealajuhatajaga meie ka väga palju ei kohtanud, lõpuks aga ütles ta, et ootab meid tagasi kooli jälle praktikale ja kui lõpetame siis ootab ka töötama. Kõige suurem näide, et meil läks hästi, minu arvates, on see, et meie juhendav õpetaja küsis, kas on võimalik meid paluda asendada teda mõnedel päevadel koolis, kui tal on vaja. See on hea tunne, näitab, et ta usaldub meile. 

Tahan paar sõnu öelda ka üldiselt praktika korraldamisest. Minu arvates, see ei olnud kõige parem korraldatud praktika. Kõikidel kursusel oli väga palju küsimusi, vastuseid millele me ise ei leidnud ja kuskilt ei saanud. Kõik tegid nii, nagu tundsid õigena. Praktika lõppuni mina kuulsin erinevat infot kõikidest seotud praktikaga erinevatest inimestest. Mina lõppuni ei saanud aru mida ma pean kirjutama ja posititama ja kuhu. Kas ma pean üldse!? Lõppseminariga oli ka palju segadusi. Alguses see oli koos, siis eraldi. Mina arvan, et seminarist eraldi üldse kasu ei ole. Meie metoodikuga meie juba rääkisime koolis ja kõik on arusaadav. Minu jaoks seminari mõtte oli kuulata teiste kogemust ja õpida midagi sellest. Aga seda võimalust mul ei olnud. Tundsin ennast halvasti ka siis, kui olin täielikus segaduses mida ma üldse pean tegema ja vastust ma ei saanud kuskilt. Lõpuks mingid vastused ma ikkagi sain ja sellest juba otsustasin ise mida ma teen ja kuidas (lõppuni keegi aru ei saanud). Ja mina olin sissejuhatavas seminaris! Seal mina isiklikult ei jõudnud lihtsalt lugeda kõiki piisavalt sügavalt ja lõppuni - mida nüüd teha, kui eesti keel ei ole mu emakeel ja ma ei oska väga kiireti rasked tekstid lugeda. Üldiselt, praktikal kõik oli tehtud edukalt. Aga tegin just seda , mida, sain aru, ma peaks tegema.

Üldiselt mina arvan, et praktika läks edukalt. Mina olen väga rahul pargu valitud kutsega ja kooliga. kus läbisin praktikat. Praegu on mõtted ka järgmisel aastal minna samale koolile ja võib olla proovida ka sama klassi saada. Meie klassiõpetaja soovitas seda. Ütles, et lokmanda ja naljanda klassi vähel on väga suur erinevus ja meie jaoks see oleks väga hea kogemus, näha seda muutust. 

Eneseanalüüs 8.

Õpetaja töö.

Mul pole palju kirjutada sellel nädalal. Nädal oli väga kiir ja lühike. Viimased päeval läksid nähtmatu. Väga kurb koolist ära minna.

Sellel nädalal tegin ainult matemaatikat ja kunsti. Proovisime lastega teha natüürmorti. Ei olnud kõige lihtsam ülesanne aga, minu arvates, kõik said hästi hakkama. Matematika läbiviimine iga päevaga läheb kergemini. 

Käisime sellel nädalal ekskursioonile. Sellest eraldi kirjutan ka veel. Kõik läks hästi ja meeldis ekskursiooni nii lastele kui ka meile. Saim kogemust kuidas gruppi viia linnas ja kuidas neid ekskursioonil suunata ja käitumist kontrollida. 

Oli väga imelik tunne viimasel päeval: samal ajal kurb ja õnnelik. Ühelt poolt ei tahtnud, et praktika lõpetaks. Teiselt poolt lapsed nii palju kallistasid meid ja palusid meid jääda veel, tegid meile väikesed kingitused. On küll tunne, et praktika läks hästi ja me teime kõike õiges suunas. 

Eneseanalüüs 7

Õpetaja töö.

Sellel nädalal tuli arusaam, et praktika tegelikult lõpeb. On jäänud ainult sellel nädalal neli päeva ja järgmisel veel paar päeva. Väga kurb tunne tegelikult. Olen juba nii harjunud koolis käia ja lapsed on ka juba väga harjunud, et meie oleme nendega. 

Tundi ettevalmistamine võtab nüüd vähem aega. Minu arvates, ei ole võimalik iga tunni teha eriliseks aga ettevalmistaga isegi kõige lihtsama tunni on ikka vaja. Mina ülikoolis kunsti didaktikat ei võtnud, koolis aga palju vaatlesin tunde ja otsustasin, et tahan ise läbi viia ka. Sellel nädalal esimest korda proovisin labi viia kunsti ja minu arvates lastel tulid välja imeilusad tööd. 

Kõige raskem sellel nädalal oli see, et tuli metoodik ülikoolist meie tunnid vaatama. Närvid ikka väga segasid aga mina sain hästi hakkama ja kõik, mis oli mõeldud, tegin. See päev näitas ka, et lastele meie tõesti meeldime ja nad ka pabistavad meie tulemuste pärast. Nad käitusid tõesti ideaalselt tundides ja päeva lõpus kõik küsisid kas me läbisime, kuidas meil läks ja kas see tähendab siis, et meie hakkame nende koolis töötama. Paljud olid väga pettunud, et töötama me veel ei hakka. 

Tuli see tunne, et ülikooli tagasi minna ma tegelikult ei taha. Mulle tõesti meeldib koolis käia ja lastega töötada.

Klassiväline üritus - kokkuvõte

Klassiväline üritus

Kohe algusest mul oli väike arusaamatus mida täpsemalt on vaja teha. Alguses oli mõte teha lastele üritust seotud iseseisvuspäevaga koolis. Saime aga teda, et pigem tohiks üritust teha koolist väljas.
Õpetajaga otsustasime, et parem mõtte organiseerida ekskursiooni, kuna oli päris halb ilm ja paljud lapsed olid haiged ja õues väga jalutada soovi ei olnud.
Meil oli üks väike takkistus - koolis juba oli valitud ekskursioonipäev ja sellel päeval meil olid loengud ülikoolis, seega me pidime ettevalmistada meie käigu teisel päeval. Tuli aga välja, et kuna lapsed juba maksasid eelmise ekskursiooni eest, meil ei tohi minna kuskile, kus on vaja maksta. Otsisime koha, kuhu saab tasuta minna lastega, kus neil oleks huvitav ja oleks ka nende jaoks kasulik. Valisime politsei osakonna ja eesti panka muuseumi.
Alguses mõtlesime, et kõige parem oleks ikkagi minna politsiesse - seal näha kuidas meie politseinukud töötavad ja rääkida ka liikluskorraldusest (just oli see teema loodusõpetuses). Mina võtsin politsiga ühendust ja tuli välja, et nad tegelikult ei taha väga, et väikesed lapsed tuleksid politsei osakonna - seal pole midagi erilist vaadata ja võib ka haigeks jääda. Seega mõtlesime natuke veel ja otsustasime ikka eesti panka muuseumi minna. Inimeseõpetuses oli raha teema paar tundi tagasi ka.
Üks suurest plussidest oli see, et pank asub kooli juures. Üldiselt, muusiumis lastele meeldis. Mina arvan. et see on hea koht, kuhu lastega saab minna. Kindlasti, ajalugu neile ei olnud nii huvitav aga nad suure huviga ise vaatasid kõik raha eksponaadidi, mis seal muuseumis olid. Väga meile kõikedele meeldis ka see, et muuseumis on palju tehnoloogilisi asju ja lased võivad õpida läbi mängimist.
Pärast muusiumi külastamist tegime koolis kokkuvõtet, kes mida kuulsis, millised kupüürid ja mündid seal olid, kes mida mäletas ajaloost ja mida oli ka tulevikust öeldud, kuidas raha valmistatakse.
Minu jaoks, see ei olnud esimene kogemus gruppia minna kuskile muusiumile, vaid oli esimene kord nii suure gruppiga. Arvan, et saime hästi hakkama. 

Teemapäev eneseanalüüs

Teemapäeva analüüs

Teemapäest on väga erinevad tunned. Selle läbiviimine mulle väga meeldis, sest oli näha, et lastele meeldis, mida meie ettevalmistasime nende jaoks. Samal ajal päeva ettevalmistamine oli väga segane ja võtis tekitas mingil moel ka raskusi.

Teemapäeva ettevalmistamine oli huvitav, samal ajal aga ka raske. Esimeseks oli see, et kohe algusest oli natuke arusaamatu mida täpsemalt e peame tegema. Seda aga päris kiiresti saime teada. Kõige mitte isegi raskem, vaid ebameeldivam oli see, et minu gruppist tegelikult keegi eriti ei tahtnud midagi teha. Kokku saama kõikidega koos oli lihtsalt võimatu. Mina tõesti arvan, et ettevalmistamisel tegin meie gruppist peaaegu kõige rohkem tööd (võreldes kursusekaaslastega). Läbiviimisel mina ei olnud just see inimene, kes kõige rohkem lastele jutustas, samal ajal olin hästi aktiivne ja alati lastega.

Üldiselt, minu jaoks oli sellest päevast palju kasu - ma olin üks nendest inimestest, kes ettevalmistas põhilist tegevust ehk viktoriini ja ise sain palju teada. Arvan ka, et meie loodusõpetuse tund oli lastele huvitav ja kasulik ja nad said teada midagi uut ja huvitavat. 

Vaatluste analüüs

Tundide vaatlus

Mina vaatlsin Riine ja Triinu eesti keele tundi teises klassis Südalinna Põhikoolis. Klassist,  klassiruumist ja tunnist mul jäi väga hea mulje. Minu arvates, tüdrukutele meeldib töötada ja neil tuleb see hästi välja.

Tüdrukutel oli kõik hästi ettevalmistatud. Tunnikava on väga korrektselt vormistatud, detailselt vormistatud. Nad isegi printisid kava minu jaoks. Kavas on palju eesmärke, kuid ned on võimalik saavutada. Tüdrukut tunnevad klassi ja klassis on väga hea distsipliin.

Mulle väga meeldis häälestus ülesanne, see kohe pani kõiki lapsi tegutsema, mõelda, liigutama, kirjutama. Oli väga hästi organiseeritud, läbi mõeldud ja eelnevalt valmistatud. Lapsed leidsid laua all kleepitud tähe ja pidid sellega sõnu välja mõelda ja õigele kohale tahvlil kirjutada. Oli läbi mõeldud isegi paberite korjamine + kohe võtta seda kaasa ja panna korvile. Sellega oli võimalik ka jälgida kes juba vastas ja kes mitte. Vaatamata sellele, et oli aktiivne tegevus, klassis oli väike töine lärm – oli väga hea distipliin.

Mina ka märkasin, et kõik tunnitegevused on väga hästi ajaliselt planeeritud. Nad võtsid just nii palju aega, kui oli ritjas juhendis. Tunnis olid kasutatud erinevad meetodid. Kuna klassis on palju lapsi, siis enamasti õpetajad proovisid klassiga suhelda ja arutleda. Lastel oli ka võimalus tahvli juurde minna kirjutada ja üksteist parandada. Igaüks tegi ka iseseisvalt tööd tööviihkus. Olid ka tegevused smarttahvliga.

 Mulle väga meeldis, et uus teema oli selletatud praktiliste tegevuste kaudu. Lapsed ise leidsid reegli. Kuid minu jaoks oli natuke puudu  lõpuks kokkuvõtliku sõnastatud reegli õpetajalt. Klass on väga suur aga õpetajad proovisid üsida nii, et ugaühel oleks võimalus rääkida tunnis.

Mulle tundis, et Riinele ja Triinule on väga mugav paaris töötada. Tunniosad on konkreetselt jagatud aga nad alati toetavad üksteist. Mõnikord mina märkasin, et oli kinnine seis tunni ajal (käed risti) aga kõik seletused ja töökäsklused olid selged ja kindlad.

Üldiselt, tunnist ja klassist üldiselt jäi hea mulje. Mulle meeldis tund ja kuidas õpetajad töötavad klassiga. Tore näha, et õpilastel on soov õpida ja õpetajatel on soov huvitavaid tunde ettevalmistada.

Eneseanalüüs 6

Õpetaja töö.

See oli kõige raskem nädal. Oli nii palju tegevusi. Peale kooli meil oli ka teemapäeva läbiviimine sellel nädalal. Mina arvan, et enda gruppis tegin palju ettevalmistamisel, sellepärast tundide ettevalmistamiseks koolis oli vähem aega. 

Sellel nädalal oli ka kõige raskem see, et kohe algasid tunnid, mis ma pole varem teinud või ned, mis minu jaoks on väga raske teha. Ühel päeval mul oli järjest 4 tundi, mis olid erinevates kabinetites. Nende hulgas olid näiteks loodusõpetus, mille ma tegin esimest korda ja oli ka raste teema ja muusika, mis minu jaoks on üldse kõige raskem tund anda.

Matemaatikaga mina olen nüüd harjunud. Seda nädalas on neli tundi ja tunnen nüüd laste töörütmi, tean kes lahendab kiiremini kõik ülesanded ja kellele on vaja rohkem tähelepanu pöörata. 

Loodusõpetuses oli väga raske teema. Elekter, aatom, staatiline elekter. Selleks, et lastele seda kõiki selletada proovisin kasutada võimalikult palju näitlikust. Meie tegime katsed, vaatasime pildi järgi ja kasutasime simulaatori. Aga ikka mul on tunne, et lapsed päris ei saanud aru asjast, sest see on liia raske veel nendele arusaamiseks. Küll mind üllatas, et mõned lapsed väga palju teadsid juba sellest asjast ja selletasid lahti seda õige terminoloogiaga. Lapsed on nii erinevad ja nii hivitavad. Mina arvan, et on väga tähtis, et sulle endale meeldiks see tund, mida sa hakkad andma, siis lastele see kindlasti meeldib ka. Just seda ma tundsin ka sellel kolmapäeval. 

Sellel nädalal andsin ka kaks muusikatundi. Muusika andmine minu jaos lõige raskem. Ma väga kardsin seda ka. Ja lõpuks arvan, et see õnnestus hästi. Meie lastega õpisime uue laulu, uue rütmi, tegime rütmiharjutused. Ma rääkisin neile sellest asjast nagu body percussion ja meie isegi proovisime seda teha ( küll aga suures klassis raske seda teha). Huvitav ka, et ma proovisin nendega blokkflööti tunni teha ja minu arvates, see isegi läks hästi (parem, kui ma mõtlesin see tuleb valja). Mina äin rahul sellega, kuidas need tunnid läksid. Arvan, et inimese jaoks, kellel ei olnud eriti muusika ettevalmistust, ma sain hästi hakkama.  Küll aga, kui neljapäeval viimane muusika, ehk minu 3. tund lõpes, ma tundsin ennast palju parem. Muusika ikka andis palju pinget ja nüüd ilma selleta tunnen ennast nii palju vabam. Rääkisin ka Triinuga muusika andmisest ja tulime kokkulepile, et see ebamuganuse tunni muusika kaob vist pikkema aegaga, kui teistel tundidel. Seal on vaja ju ka pilli osata, mitte ainult ainet. Mul on hea meel, et mul oli selline kogemus, küll aga rohkem muusikat anda soovi mul eriti ei ole. 

Üldiselt, nädal läks väga kiiresti aga pärast seda jäi rahulduse tunne. Oli pingiline ja raske nädal ja mina sain hakkama, sain hästi hakkama. Õpetaja töö on väga erinev. Mõnikord sul on vabam nädal. mõnikord kõik tegevused tulevad järjest. Ja mulle see väga meeldib.

Enenseanalüüs 5

Õpetaja töö.

Oli kiire nädal. Kolmapäeval olu iseseisvuspäv ja enne seda olid lühindatud tunnid. Sellel nädalal meie Valeriaga vahetasime tunnid ja sellelt nädalast mina hakkasin matemaatika tunnid andma. Oli ka minu aeg anda ka loodusõpetust aga sellel nädalal see jäi ära.

Üldiselt, sellel nädalal tundsin ka klassiõpetaja rolli. Lastel olid eesti keele nädala konkursid, proovid kontserdiks ja kontsert ise. Koolis on kõik päris huvitav. Teisipäevani me ei tednud kui palju aega võtab kontsert. Sellepärast oli vaja valmis olla teha tunni, kui jääb aega. Tundsin ka erinevust, kui tund kestab 15. minuti vähem. Tegelikult tundub, et ainult 15. minutit aga selle aega saab nii palju teha. Ja selle puudumist oli väga tunda.

Meil ei olnud sellel nädalal palju aega. Kunsti tunnil me jõudsime joonistada lastega rukkilillid, tööõpetusel aga alustasime eesti temaatikat veel eelmisel nädalal.

Sellel nädalal alustasin ka rohkem kasutama smarttahvlit. Kuna meil klassis smarttahvel praegu ei tööta, leidsime teised variandid, kuidas sellega tegeleda. Kasutasime ühenduseta hiirt ning lapsed tulid ka arvuti juurde. Lastele väga meeldib smarttahvliga tegeleda ja läbi seda tõesti saab õpida erinevad teemad nii, et lastele oleks huvitav.

Nädal läks hästi ja väga kiiresti. Arvan, et just see nädal hasti sobis sellele, et vahetada tunnid, mis me viime läbi. 

Eneseanalüüs 4, nädal

Õpetaja töö ja vaatlused.

See oli just see nädal, kui ma sain aru kui tugevalt mulle meeldib minu töö. Sellel nädalal olid väga erinevad päevad. Esmaspäev oli minul selline päev, kui mina ainult vaatlesin tunnid. See on ikka väga tähtis, vaadata tunde.Eriti seda saab öelda kunsti kohta. Mina ülikoolis ei võtnud kunsti didaktikat ja vaadelda seda tunni on huvitav ja ka väga kasulik minu jaoks. Mina õpin erinevad võted, võtan kaaslasest uued ideid. Jälgin ka kuidas lapsed tegutsevad, kes vajab rohkem tugi, kes teeb kiiremini (seda mul on vaja teada käsitöö tundidel). Tundidel ma aga ei istu, mina liigun klassis, rääkin lastega, toetan neid. Olen abiõpetaja rollis. Ja mina arvan, et see on väga mugav, kui klassis on rohkem, kui üks õpetaja.

See nädal oli väga mitmekesine. Mul ei olnud palju tunde aga olid nii tunnid, millega ma olen juba harjunud, kui ka uued proovid. Vene keelt ja kirjandust ma andsin juba kolmanda nädala jooksul ja hirmu seoses sellega rohkem ei olnud. Mina juba tean parem, kui kiiresti lapsed töötavad, kes vajab sellel ainel rohkem tugi. Mul klassis on 28 last. Paljud olid haiged, kui me võtsime uue, äris raske teema. Ja sellel nädalal oli ka raske ülesanne. Me pidime edasi liikuma aga ka korrata kõiki nendega, kes puudusid. Plaanis oli ka tunnikontroll sellel nädalal. Arvan, et saime hästi hakkama. Proovisin anda lastele aega mõelda paaris, arutleda terve klassiga kui ka isiklikult töötada. Mina proovin anda neile tundidel võimalust arutleda ja rääkida. Eriti kirjanduses. Nad on tegelikult väga huvitatud kirjanduses, meile meeldib lugeda, neile meeldivad raamatud, nende tegelased, meeldib nendest rääkida ja just seda võimalust ma neile annan. Meil teemaks kirjanduses oli "Kääbik". Järgmisel päeval poiss klassist tuli ja ütles, et ta hakkas õpima elfide keelt. Teisipäeval tundsin ka üldisemalt õpetajate tööd. See on see päev, milal nad võivad tulla konsuntatsioonile, küsida midagi, parandada hinded. Seele nädalal aga nima olin ainuke, kes said jääda selleks tunniks. Nii tuligi välja, et mina olin ise klassis lastega, seletasin mõned teemad nendele, kes puudusid ja kellel olid küsimused sellel ajal, kui nad kirjutasid tööd.

Kolmapäev aga tuli välja raske ja mul oli päeris halb enesetunne pärast seda päeva. Mul oli esimene inimeseõpetuse tund ja minu arvates, see läks halvem, kui võiks. Lapsed olid väga lärmakad ja oli raske hoida distsipliini. Inimeseõpetus neil on eesti keeles ja teises klassis, teise õpetajaga. Eesti keelest nad hästi aru ei saa, sellepärast toimub tõlkimine. Mina tegin nendega mängud ja gruppitööd tunnis, nad aga ei ole nii väga harjunud gruppitöödedega ja oli liiga segane ja lärmakas. Nüüd analüüsides saan aru, et järgmine kord ma kohe organiseeriks algusest kõiki natuke teistmoodi. Mul olid ka nauke valed ootused laste teadmistest ja kohe tunnis pidin välja mõtlema kuidas parem selletada, et nad saaksid aru kõigest. Oli ka sellel päeval muusika, kus ma proovisin ka osad tunnist, mis tegelikult ei läinud nii hästi, minu arvates. Ma olin natuke närvis ja hirmus. Oli vaja rohkem kindlustunnet. Ühesõnaga, kolmapäev oli raske ja pärast seda päeva olid ka mõtted, kas see on seda, mida ma tahan, kas ma saan hakkam edaspidi.

Kõiki parandas ja kohe tõestas mulle minu valikut nejapäev. Tegelikult, neljapäeval meil oli tunnikontroll ja oli ka lugemiskontroll. See oli ka esimene päev millal ma viisin läbi terve muusika tunni. Aga lugemiskontrolli mina tegim mängulises vormis ja valmistasin neile viktoriini. Pärast kolmapäeva ma mõtlesin ümber, kuidas nendega tohib organiseerida gruppitööd ja seekord, see tuli välja ja väga hästi. Oli nii hea tunne. Vene keeles alguses kordasime lastega materjali ja siis ma andsin tunnikontrolli, mille ka ise valmistasin kodus. Pärast seda kontrollimist tuli välja, et tegelikult lapsed said hästi kõigest aru. Olid ainuld mõned õpilased, kellel olid halvad hinded (enamasti nee, kes olid haiged). Muusika läks ka väga hästi. Mina õpisin lastega uue laulu, me tegime erinevad harjutused, kuulamist jne. Tund läks hästi ja oli väga hea tunne pärast seda päeva. Ma rääkisin ka pärast tunde meie juhendava õpetajaga. Rääkisime üldiselt õpetaja tööst ja konkretselt sellest klassist. Ja kui ma läksn koju, siis oli see tunne, et see on juat see, mis mulle meeldib, mida ma tahan teha. Vaatamata raskestele, alati tuleb ka parem päev, kus sa näed, mida oled teinud ja mida õpetanud lastele. Kuidas nad on arenenud ja kuidas tahavad veel ja veel arendada.

Kõige raskem on minu jaoks siiamani hindamine. Vihikud ma juba kontrollin probleemita, siin oli aga tunnikontroll, sellega oli natuke rohkem vastatust. Ma olen väga õnnelik, et meie juhendaja on nii toetav. Ükskõik mille kohta, me alati võime temalt tugi oodata. Siin hindamises ta selletas mulle ka kuidas tema hindab tavaliselt ja millele vaatab hindamisel. See on raske aga läheb paremaks.

Oli raske nädal aga ma olen lõpuks nii õnnelik. Sain aru, et pool praktikat on juba tehtud ja veel 4 nädalat on jäänud. See on nii vähe. Ma olen juba nii harjunud, et olen koolis iga päev. olen lastega. Ma tean lapsi oma klassis, nende omadused, mured, mis neile meeldib. Ja ma ei taha koolist lahkuda.

3. nädala analüüs. Õpetaja töö.

Tuli välja päris raske nädal. Mina olin haige ja väga lootsin, et jõuan esmaspäevaks terveks saada. Aga palavik ei läinud alla üldse ja ravemeid ei aidanud. Sellepärast sellel nädalal mina olin koolis ainult neljapäeval. See muidugi ei tähenda aga, et ma ei teinud midagi ka kodus. Mina iga päev rääkisin klassiõpetajaga ja olin ka kontakti minu paarilisega. Nii meie leppisime kokku, et vaatamata sellele, et koolis mind ei ole, käsitöö tunni ettevalmistan mina ( me pidime lõpetama ellmise nädala töö). Tunniplaani nima kirjutasin, lihtsal tunni viis läbi teine inimene.
Sellel nädalal mina sain parem aru, mis on koostöö. Neljapäeval, kui ma tulin kooli, oli minu paariline haige. Nüüd oli minu kord tema konspekti järgi tunni läbi viia. See kogemus andis mulle arusaamist, et kindlasti pead ise kõik tunnid läbi mõelda ja valmistada, sest kui keegi teine annab sulle valmiskonspekti, selle järgi on väga raske teha tunni täpselt nii, nagu ta mõtles seda. Sa kunagi ei tea täpselt teda mõtteid ja kuidas ta nägi seda välja. Kuigi ma töötasin läbi konspekti, see tund oli raskem läbi viia.
Ja kui tulin neljapäeval kooli, siis põhimõteliselt terve päev mul olid tunnid. Ise valmistasin vene keelt ja kirjandust, võtsin juurde matimaatikat ja proovisin juba ühe tegevuse teha muusika tunnis (meie leppisime nii õpetajaga kokku, et ma proovin alguses mõned tunniosad teha). Sellel päeval ka tegutsesime natuke ka sõbrapäeva kardidega. Tulemuseks tuli välja väga intensiivne päev aga ma olin nii õnnelik tegelikult, sest oli väga tore olla klassis tagasi ja näha, et lapsed sind ootasid ja tahavad sind näha. Iga kord tunni läbiviimine on natuke erinev. Seekord mulle väga meeldis, kuidas läks vene keel ja kirjandus. Lapsed on väga andekad ja neil on nii palju ideeid. vene keeles sain ka aru, et nendega pigem mitte teha erinevaid tabeleid, nad teevad seda väga aeglaselt.
Kokuvõtes, nädal läks väga kiiresti, sest olin haige, aga oli ka üks, siiski väga kasulik päev, kus mul oli võimalus terve päev õpetajana olla ja tunda selle koormuse. 

Tunniplaan 3c

2 nädala analüüs. Õpetaja töö.

2 nädal.
Õpetaja töö.

Sellel nädalal esimest korda proovisin juba rohkem, kui üks tund olla õpetajana klassis. See on väga eriline ja uus tunne minu jaoks. Sest nüüd ma tunnen neid lapsi, selle klassi teisena. Ma tunnen, et nad on ka minu klass, et ma ei ole rohkem lihtsalt vaatleja. Mul on vastutus, mul on mured nende kohta. Ma mõtlen mitte ainult tundidest, vaid ka selles, mida neile saab valmistada vabaks ajaks, kuidas klassi kaunistada, mida panna seinadele. Need lapsed nii kiiresti said nii kallid. Kindlasti, mina veel ei tea väga palju nende kohta aga tunnen neid nüüd natuke parem ja tundide ajal see ära tundmine veel suureneb. Aga mõtlen nüüd ka natuke sügavamalt sellest, mida sain teada, kuidas tuli välja ja mida on vaja veel ja veel harjutada ja harjutada.

Esimene, mis kohe tuli esimesele plaanile on see, et õpetaja töö on ikkagi väga palju suurem, kui ainult tundide kirjutamine, läbi viimine ja vihikute kontrollimine. Eriti klassiõpetajate töö. Meie juhendav õpetaja andis meile vabadust luua mõned reeglid ja kaunustada mõned stendid. Ja see tegelikult ei ole nii lihtne, mõelda kõiki välja, valmistada seda. Ma teadsin seda juba ammu, nüüd aga ka tundsin ise. Sain ka täpsemalt aru mida tähendab eelnevalt plannerida. Iga päev pärast kooli me istume juhendava õpetajaga, arutleme läbi tunnid mimg plaanid. Praeguseks mul on nägemine, kuidas peaksid väja kujunema nädalad praktika lõppuni ja mida seal hakkab toimuma, mida oodata ja mida saab veel planeerida.

Meie paarilisega jagasime tunnid nii, et esimesed nädalad mina teen ainult mõned konkretsed tunnid ja tema teeb teised konkreetsed tunnid ja pärast me vahetame neid. Mina praegu anna lastele vene keelt ja kirjandust, tööõpetust, inimeseõpetust. See on umber 6 tundi nädalas. Ei ole palju, aga tegelikult võtab palju aega ettevalmistamiseks.
Mina väga kardsin alguses anda vene keelt ja kirjandust. See oli, minu arvates, minu nõrgem külg. Ma ei teadnud üldse, mida lapsed teavad, mida ei tea. Vene keele tunde ma varem vaadelnud ka ei olnud ja kõik, mis mul oli - üks vaatlusnädal juba siin koolis, vene keele tunnid, mis olid juba väga ammu ülikoolis ja enda väga väga hägused mälestused lapsepõlvest tundidest. Ja mina arvan, et sain hästi hakkama enda hirmuga, võtsin ennast kätte ja tegin huvitavaid ja arusaadavaid tundi lastele. Nüüd analüüsides ma saana aru, et võib olla nad ei olnud nii väga integreeritud teiste ainetega, kuid olid hästi integreeritud omavahel ja keeles ja kirjanduses. Ma valmistasin tundideks ka näitvahendid, mis ma natuke täiendasin pärast. Kasutasin neid paar tundi nii teema seletamiseks, kui ka kordamiseks. Nei oli võimalik kasutada mitte ainult ühe teema õpimiseks, mis tegelikult hästi aitas tunnikontrolliks ettevalmistamises. Kuna tegin mina kardid, mis oli pandud tahvlile magniitidega, oli väga tore, et lapsed ise said need liigutada ja rühmitada -  ise tegutsesid nendega. Mina arvan, et selline selletamisviis oli arusaadav kõikedele ja kuna tegime nendega palju tööd, kõikidel oli aega aru saada, mis toimub. Proovisin ka sellel nädalal teha loomigulist tööd lastega. Meie proovisime jutustada jutu selle kangelaste rollis. Tuli välja hästi. Lastele väga meeldis. Üks poiss jutustas nagu naistegelane. Naerasid kõik aga oli ülitore ja väga väga meeldis kõikidele.
Tööõpetuses veelkord sain, et 45 minutit tõesti lähevad väga kiiresti. Kuna siin koolis sellel poolaastal on ainul üks tööõpetuse tund, peame meie proovima jõudma ühe tunniga tööd teha. Kahjuks eaga planeerida väga hästi mina veel ei oska ja me ei jõudnud tööd lõpetada. Oli otsustatud järgmisel nädalal jätkata ikka veel saama teemaga ja lõpetada kõik tööd ja jälle siis alustada uut teemat. Suureks üllatuseks meile oli kolmapäeval, kui õpetaja tuli meile ja palus, et me viiksime läbi neljapäeval ka eesti keele tunni, kuna õpetaja on haige. Oli huvitav seda ettevalmistada, samal ajal ka raske, Meil ei olnud isegi õpikut ja me ei teadnud mida nad õpisid ja mis teema neil on. Õnneks meie just vaatlesime eesti keele tunni teises rühmas paar päeva tagasi. Me võtsime saama teemat ja tegime hästi aktiivse ja mängilise tunni lastele. Klassis olime nendega üksi. Saime hästi distsipliini hoidmisega ja tund läks, minu arvates, edukalt.
Üldiselt, õpetaja andis paar võimalust olla klassiga üksinda. Ja lapsed ikka kuulasid, olid vaiksed, töötasid kaasa. Ülihea tunne oli. Kui teha kõigist sellest ühe kokkuvõtte, siis kindlasti arenesid väga aine- ja erialane didaktilised pädevused (vaid ainult mõnedel tundidel praeguseks) ning oskus väljendada enda mõtted ja suhelda lastega.

Kuna planeerime meie ka kohe tulevikuks tunnid, siis juba vaatasime, et varsti tuleb loodusõpetuses teema elekter ja magniitid. Seos sellega saime tuttavaks ka kooli füüsika õpetajaga, kes andis meile paar nõu ja lubas anda erinevad materjalid, et saaksime teha lastega huvitavad, praktilised tunnid. Niimodi areneb ka koostöö teiste õpetajatega.

Kõige raskem teema aga on hindamine. Ma teadsin, et see on raske, aga see on veel raskem, kui ma ootasin. Hinnata lapsi on nii raske. Kui sa näed, et ta proovib, et ta teeb, aga ikkagi töö ei ole viieline, on nii raske panna 4. Veel rohkem proovin arendada ja proovida erinevad hindamise viisid, mitte ainult numbrilist hindamist. Hinnata ma just alustan õpima praegu ja sellest kindlasti kirjutan veel edaspidi.

Õpetaja töö osana, hakkasime meie ka ise ekooli täitma. Õpetaja näitas meile, kuidas see töötab ja nüüd pärast tunde esimene asi, mida me teeme - täidame ekoolis enda tunnid: kirjutame tunni teemasid ja kirjeldused, kirjutame kodutööd, paneme välja hinded, märkame, kes puudus ja täidame ka klassijuhataja töö - ,märkame põhjust, miks laps puudus.

Nädal läks kiiresti. Mulle väga meeldis töö. Neljapäeval tundsin aga juba, et tunnen ennast halvasti ja, kahjuks, jäin haigeks. Vaatamata sellele, neljapäeval töötasin lõpuni koolis kõik tunnid ja arutlesin ka õpetajaga plaanid. Väga ootan nüüd, mida järgmised nädalad toovad.

• 
  

1. nädala vaatluste analüüs

Vaatluste analüüs
1 nädal

Pärast selle nädalat, kui olin koolis mõned täispäevad ja vaatlesin mitte ainult need tunnid, mis hakkan ise ka õpetama, vaid peaaegu kõik tunnid, mis minu klassil on olemas, mina võin öelda, et vaatlus on väga tähtis ja vajalik. Selle käigus mitte ainult kirjutad endale välje erinevad nippud tööks, vaid saad ka parem aru õpilastest ja õpetaja tööst.
Arvan, et esimene vaatlusnädal oli väga tähtis minu jaoks, sest ma õpisin pähe peaaegu kõik laste nimed, märkasin, kes vajab rohkem tugi, kes töötab kiiremini ja vajab lisaülesandeid, kes võib tunnis liiga aktiivne ja lärmakas olla. Mul oli ka palju aega, et lihtsalt lastega suhelda. Tähtis on ka see, et vaatlemisega oli võimalus tutvuda just selle klassi eripäradega, kuidas nad on harjunud töötada, millised traditsioonid neil on klassis.
Kohe esimesest tunnist ma panin endale kirja, et lapsed on väga aktiivsed ja hästi lärmakad ja kindlasti hakkavad kontrollima kui palju nad saavad meie tundides teha. Vaatlusest sain aru, et on väga tähtis tunnis distsipliin. Märkasin, et lapsed on nutikad ja väga aktiivsed ja huvitatud. Nad tahavad tunnis osaleda, tahavad vastada, tahavad õppida. Paljud nendest on ka väga loominguvõimalised, ei karda esineda.
Vaatlustes oli tähtis ka vaadata tundide sisut. Meil oli küll ülikoolis nii ained, kui ka metlodikat, kuid tunnis koolis see on tegelikult natuke teistmoodi. Minu jaoks oli täiestii uus ka vene keele vaatlemine, sest varem praktikatel sellist võimalust mul ei olnud. Huvitav on võrrelda, kui erinevad tunnid on teoorias ja praktikal. Olemas mul on ka võimalus nüüd võrrelda tunnid eeti ja vene koolis. Tegelikult on olemas väga suur erinevus. Eesti kolides lapsed on kuidagi natuke rahulikumad, siin koolis nad kõik nii aktiivsed ja lärmakad. Mul on ka selline tunne, et vene koolis on väga tähtsad traditsioonid.
Vaatlusest ilmusid erinevad küsimused, mis ma esitasin ka kohe pärast tunde. Minu arvates. see on väga kasulik, kui tekkivad küsimused, niimodi sa arened ka. Vaatlus on küll väga tähtis osa praktikast ja mul on väga hea meel, et on olemas vaadelda nii töötavate õpetajate tunde, kui ka kaalasi tunde.