Eelpraktika eneseanalüüs

Mida õppisid kõiki eelpraktika ülesandeid täites?	Mina õppisisn veel rohkem ettemõelda mida ma hakkan tegema ja kuidas. Mina töötan ka praegu natuke õpetajana ja see praktika aitas kindlasti rohkem aru saada mida mulle on vaja teha ja mis suunas liikuda. Oli tore, et me saime teada ja proovida kuidas saab rakendada erinevad IKT tegevused tunnis. Võin kindlasti öelda, et see oli kasulik, sest ma proovisin seda teha ka enda tööl ja see hästi töötab ja lastele on huvitav.  Vaatluspraktika oli ka hästi kasulik. Esimeseks, seega, et me õpime ka kõrvalerialat, meile on vaja ka aru saada ja teada kuidas töötada lastega põhikoolis ja see praktika andis võimalust seda vaadelda. Teiseks kindlasti praktika andis võimalust näha väga erinevaid tunni aspekte, milelle võib olla isegi varem väga ei pannud tähelepanu.
Kuidas toetas eelpraktika korraldus Sinu kogemuste omandamist?	Praktika on alati kogemus. Kõikides loengused me saame nii palju erinevat teadmisi vaid meil ei olnud väga võimalust seda proovida rakendada. Mina arvan, et kui sa katsed midagi teha siis saad aru asjadest palju parem. Nii et võimalus ise planeerida ja teha tunde on kasulik.
Kuidas hindad koostööd paarilisega? Mis oleks võinud olla teisiti?	Paarilistega alguses oli päris raske töötada. Meid gruppis oli kolm inimest ja leida ühist arvamust. Mida rohkem me tegime, seda lihtsam oli koostööd teha. Võib olla mina oleks natuke teisiti tööd jaganud aga üldiselt selline töökäik oli ka hea ja kasulik kogemus.
Milliseks hindad koostööd õpetajaga? Mis oleks võinnud olla teisiti?	Õpetajaga minu arvates oli väga hea kostöö. Mina ise ei kirjutanud õpetajale kirju aga me kõik suhtlesime temaga koolis. Ta alati oli valmis aidata ja nõu anda. Mina arvan, et ma ei tahaks midagi teisiti teha.
Kas ja kuidas toetas Sind ajaveebis ülesannetele antud tagasiside?	Oli vaja nii palju ettevalmistada ja kirjutada, et mõnikord me lihtsalt peaaegu ei jõudnud seda teha. Tagasiside andmine andis tunnet, et me ei teinud seda põhjuseta, vaid seda keegi vaatleb ja hindab. Mõnikord aga tagasiside ei olnud väga kasulik, sest oli liiga hilja lisatud või lihtsalt näitas, et seda lugesid läbi vaid mingid hindamist ei olnud. Sealtpoolt, me ei saanud mingit tagasisidet ajaveebis juba kaua ja see annab tunnet, et keegi seda üldse ei vaata.
Mida muudaksid lõimitud praktika korralduses HT ja didaktikaga?	Praktika seos Haridustehnoloogiaga oli arusaadav ja loogiline. Kõiki asju mis me õpisime tunnis oli vaja proovida teha nii et oli hea, et oli selline võimalus. Samal ajal, minu arvates, 2 eelpraktika osa oli rohkem seotud didaktika tundidega ja sellega mul olid küsimused, sest ma ei saanud aru täpselt kuidas neid lehte täita. Võib olla seda osat oleks vaja natuke parem selletada.
Too välja 3 tugevust ja 3 arengukohta Sind juhendanud õppejõududel	Õppejõudud olid alati valmis nõu anda ja soovitada. Oli kindlasti objektiivne hindamine. Palju kasulikut infot saadut tunnis. Aga nagu mina juba kirjutasin olid arusaamtused vaatluse osaga, nii et võib olla seda on vaja natuke täpsustada.

Kokkuvõte eelpraktikast

Mina käisin vaatluspraktikas Gustav Adolfi Gümnaasiumis.

Õppijate häälestamine tunniks, tunni struktuur

Selle teemat mina vaadeldasin geograafia tunnis 7. klassis ja matemaatika tunnis 9 klassis. Geograafia tund oli seotud eelmise tunniga. Eelmise tunni jooksul klass vaatas õppefilmi, ja selle tunni alguseks oli just see, et nad terve klassiga tuletasid meelde mis oli juba vaadatud. Tunni alguseks oli ainult see tegevus, sest pärast nad kohe alustasid filmi vaatama. Kindlasti võib öelda, et õpetaja kasutas seda filmi selleks, et hoida õpilaste õpihuvi. Film oli väga huvitav vaid oli inglise keeles inglise subtiitridega. Tundus, et enamasti klass oli huvitatud, mõned ka vahetasid kohta, et parem näha või kuulda. Film oli tunni põhiosaks. Kokkuvõttevaks osaks oli see, et õpilased kirjutasid vihikuse 10 lauset filmist, mida nad mälestasid. Õpetaja kirjutas tahvlile kodutööd. Mina arvan, et selliseid tunde on vaja teha ja huvitav aga mitte liiga sageli. Tunnis oli konkreetne ülesehitus ja see oli ettevalmistanud  Matemaatika tunnis oli kontrolltöö. Tunni häälestumist ei olnud. Enne tundi õpilased, kellel olid küsimuseid, esitasid neid õpetajale ja ta vastas. Tund koostis sellest, et oli kontrolltöö ja kindlasti seal ei olnud 3 erinevat osat. Esialgu nendele, kes varem lõpeatsid õpetaja andis ka lisaülesandeid aga pärast otsustas, et tunni lõppuni juva vähe aega ja lubas neile ära minna, et neid, kes veel kitjutvad võiksid lõpetada tööd vaikuses. Ühe sõnaga, see tund ei olnud kõige parem vaatlusemiseks.

Tunni teema ja eesmärgid. Didktika põhiprintsiibid.

Seda teemat mina vaatlesin eesti keeles 9 klassis ja kunstis 8 klassis. Eesti keeles oli kordamine kontroltööks ehk tunni eesmärkideks oli meelde tuletama kõiki õpitud ja selgeks teha rasked kohad. Tund oli päris lärmakas, lapsed palju kommenteerisid, rääkisid, tegid nalja. Õpetaja aga alati teadis mida vastada ja kuidas. Tunnitöö üldiselt oli ülesehitatud nii, et peaaegu kõiki nad tegid koos terve klassiga. Näiteks õpetaja küsib klassist omadudõnaliideid. Nad vastavad, ta kirjutab seda tahvlile. Siis annab väikest iseseisvalt ülesanndet, koostada 5 sõnu iga liitega, pärast kontrollivad ka terve klassiga. Didaktika mõttest minu arvates oli õpitud õige teema aga võib olla õpetajale oli vaja ka välja mõelda natuke teist meetosi kuidas teemat korrata, sest tundus, et selline meetod väga hästi ei soobinud klassile, nad olid lärmakad ja tagapingis poisid väga ei jälginud mis roimus tunnis. Kunsti tunnis oli tehtud väga palju erinevaid ülesandeid ja tund oli väga hästi ettevalmistatud õpetaja poolt. Ta ettevalmistas esitlust, printis erinevaid töölehti. Eesmärki tunniks oli päris palju: teha selgeks uut teemat „Barokk“, alustada praktilist tööd, käsitleda uut kunstitehnikat. Tunni algusest õpetaja selletas uut teemat. Tal oli ettevalmistatud esitlus, mis oli hivutav, sest seal oli palju pilte, mis näitasid parem, kui saab selletada sõnades. Oli ka väga tore, et õpetaja kohe sidus ka selle teemat ajalootunniga. Päarast ta seletas ülesannet kaheks tunniks, ja ütles täpselt mida on vaja teha ainul selle tunni jooksul. Tal oli ettevalmistanud 4 erinevat töötaust. Ma arvan, et see annab õpilastele rohkem võimalust ise fantaseerida ja teha just nende erilist tööd. Kui kõik alastasid tööd tegema, siis gruppid, kes veel ei teinud eelmistes tunndides ettekanet oma inovatiivse kollikotti eest, hakkasid esinema. Väga tore, et õpetaja annab selliseid ülesandeid ja õpilastel on võimalus töötada gruppides ja proovida leida midagi uut ja huvitavat selles, mis on nii tavaline ja igapäevane. Selles tunnis õpetaja veel ei kontrollinud väga eesmärkide täitumist, sest töö jatkub veel jargmise tunni jooksul. Üldiselt, mulle väga meeldis kuidas tund läks, see oli väga loogiline ja asjakohane.

Õppemeetodid

Seda teemat mina vaatasin eesti keeles 5. klassis, inimeseõpetuses 5. klassis ja kehalise kasvatuses 7. klassis. Mina võin kohe öelda, et kõikidel tundidel ei olnud sellist, et kasutatud ainul ühe tüübi meetodid, vaid nad vahetasid. Eesti keele tund oli ettevalmistamine kontrolltööks ja kordamine. Alguses meetodeid oli õpetajakesksed, sest ainult õpetaja rääkis, mis tuleb tunnis ja kontrolltöös. Tunni alguses nad kirjutasid väikest etteütlust, mitte hindamiseks, vaid enesekontrollimiseks. Etteütluses olid ka rasked sõnad, mis nad õpisid juba kodus.  See oli iseseisev töö. Pärast etteütlust õpilastel oli paar minutid kordamiseks ja siis oli võistlus ridade vahel. Ühe kaupa nad tulid tahvli ette ja kirjutasid sõnu, mis õpetaja ütles. Kirjutasid nad iseseisvalt aga kontrollisid kohe koos terve klassiga. Ja pärast sama  meetod  oli ka kasutatud, kui nad tegid ülesande töövihikus. Alguses tegid ise ja iis kontrollisid koos. Ma arvan, et selline tunnikorraldus oli huvitav ja kasulik laste jaoks. Nad olid huvitatud tunnis, kuulsit tähelepanelikult õpetaja seletuseid, tegid iseseisvalt tööd ja ka vestlust ja diskussiooni klassis. Inimeseõpetuse tund oli ka ülesehitatud nii, et erinevad õppemeetodid vahetasid. Oli uus teema, emotsioonid. Alguses lapsed tegid väikest iseseisvalt tööd, ise harjutust vihikus. Siis väikest koostööd paarides, seejärel oli natuke õpetajakeskne meetod, kus õpetaja seletas uut teemat koos esitlusega. Mõnikord ta esitas ka küsimusi ja lapsed vastasid ehk klassis tekkis väike vestlus. Kehalise kasvatuse tunnis õpetaja seletas ja näitas mida on vaja teha ja tüdrukud tegi seda pärast ise. Esimene pool tundi oli korvpalli teema. Oli ka huvitav vaadata kuidas täpselt õpetaja õppis neid mängida. Alguses kordas reegleid, siis kui tüdrukud mängisid ta andis neile ka soovitusi, kuhu palli viskada, kellele. Pärast oli ka võimlemise teema. Oli huvitav, et kavat, mis kõikidele oli vaja teha näitas mitte õpetaja vaid üks õpilastest. Oli üks tüdruk kelle ei tulnud nii hästi välja mingid mometid ja siis õpetaja ütles teistele, et nad trenniksid kavat iseseisvalt ja aitas tüdrukul. Mida ma juba teatsin ja nüüd veendusin veelkord on see, et ei saa tunnis kasutada ainult ühe meetodi, vaid on vaja neid vahetada, et teha tunni mitmekesisemaks ja huvitavamaks.

Õppima õppimine

Seda teemat mina vaatasin eesti keele tunnis 4. klassis ja prantsuse keeles 5. klassis. Eesti keeles oli väga huvitav häälestumine. Õpilased panid silmad kinni ja õpetaja küsis, kas nad tunnevad jõulalõhna? Tunniteemaks oli jõulud ja tunni jooksul nad kirjutasid iseseisvalt tööd ja siis tegid ise multikud. Õpilased tegid seda gruppitööna. Kindlasti selleks, et selles tunnis juba teha multikud, ehk fotod teha, oli teinud väga suur ja põhine ettevalmistustöö. Selline töö andis õpilastele väga palju motivatsiooni. Nad proovisid ise leida kuidas parem fotod teha. Tegelasi nad ettevalmistasd ka ise, vaid üldiselt töö oli tehtud jõulupeo jaoks. Sellega ülesanndega õpilsed võivad areneda kõiki õpioskuseid. Kindlasti seda me ei hakka tegema iga päev igas tunnis aga mõnikord selleks, et anda õpilastele huvi ja motivatsiooni oleks väga tore. Prantsuse keelt oli väga raske hinnata, sest terve tund oli peaaegu ainult prantsuse keeles ja me ei saanud aru mitte midagi. Õpilased õpivad keel tunnis, kus on täis keelekümblus ja kodus ka, sest õpetaja proovib leida huvitavad ülesandeid. Näiteks nad õppivad erinevaid jõululaule. Ka õpetaja andis kodutööd õppida luuletust ja selleks, et seda oli litsam teha soovitas õppida 4 rida päevas, nii et see ei ole liiga palju ja siis nad õppivad natuke keelt iga päev. Tunnis ka olid kasutatud erinevad meetodid, nii iseseisev töö kui ka paaristöö ja terve klassiga töö. Selline mitmekesisus annab õpilastele rohkem huvi ja soovi õppida.

Hindamine

Seda teemat mina vaatasin muusika tunnis 8. Klassis ja inglise keele tunnis 9. Klassis. Muusika tunnis oli tehtud palju erinevaid asju: kordasid juba õpitud laulu, võtsid uut teemat, laulsid laulu nendest, mis õpilased ise valisid. Kui laulsid laulud, siis õpetaja ei öelnud selliseid lauseid nagu halvasti ja teeme uuesti, vaid ta seletas üigem kuidas on parem laulda, näitas ise ka, seletas kuidas õigesti istuda. Kui oli hästi siis näitas sõrmadega, nagu super. Tunni jooksul ta ei pannud hindeid vaid hindas õpilasi ainult suuliselt. Kui õpilased kommenteerisid midagi ütles et huvitav arvamus ja väga tore et sul selline arvamus on. Inglise keeles õpetaja ka ei pannud hindeid, vaid hindas sõnaliselt. Näiteks kui nad kontrollisid koos kodutööd või tegid ülesandeid tunnis ta ütles kasvõi „well done“ „excellent“ või „try again“ „here should be other answer“. Oli väga tore see, et õpetaja tegi väga palju nalju tunnis, see kuidagi aitas ennast mugavam tunda. Õpilased ka hindasid üksteist, sest parandasin vead ja ütlesid et valesti või õige. Mulle väga jäi meelde ka kuidas üks poiss ütles teisele, kui ta tahtis segada ja öelda klassikaaslastele kuidas on õigesti, et ta ei segaks, sest kõikidele on vaja oma aega et mõelda ja aru saada.

Õppetöö diferetseerimine, individualiseerimine

Seda teemat mina vaatasin kunsti tunnis 8. Klassis, eesti keeles 7. Klassis ja tüdrukute kasitöös 9. Klassis. Kunst on üldse selline tund, minu arvates, kui kõik ülesandeid on inividualiseeritud, sest kõikidele ei saa ola samad talantid. Klass oli päris suur ja paljud segasid tunnis. Ühe tüdruku, kes segas ta pani näiteks mõneks minutiteks seista, et ta rahuneks maha. Poiste, kes olid liiga lärmakad kutsis esimesena vastada, sest klassis keegi ei tahtnud väga esineda. Selles tunnis tunnitöö, mis oli antud, oli juba individuaalne ehk selles tunnis kindlasti rakendatakse individualiseerimist. Eesti keele tunnis oli palju rakendatud see meetod, et õpilased teevad alguses ise tööd ja siis kontrollivad koos. Õpetaja soovitas üpilastele võtta välja mustandipaberit, sest ülesanne oli raske, poisile, kes ütles, et saab ilma seda teha pakkus tahvlil ülesannet teha. Nendele, kes varem lõpetasid pakkus oma vastused ka tahvlile kirjutada, koos klassiga kontrollisid. Mulle väga meeldis see, kuidas õpetaja isegi kui andis iseseisvalt tööd ütles, et kes väga ei oska ja ei saa aru võib alati abi paluda ja siis ta aitab. Tunni lõppus õpetaja ka palus õpilast mõelda mida nad said teada ja õppisid, mis minu arvates ka hea asi, et teha, see võib aidata meelde jätma mis oli tunnis õpitud. Kasitöötunnis oli küpsetamise teema ja tüdrulud kokandasid. Töö oli jagatud ja oli peakokk ja abikokkad. Kui nad söögi valmistasid siis õpetaja kõndis ja aitas neil. Kõik see tundides oli kasulik ja, ma arvan, aitas õpilastel parem aru saada teemat ja oskusi omandada.