вторник, 4 ноября 2014 г.

Eneseanalüüs 4.11


Eelnevalt koostatud tegevuskavast oli kasu. Tunni tegevust oli vaja hästi ette valmistada: teha värviliseid karte, teha esitlust, ettevalmistada töölehed. Konkreetne plaan alati annab kindlustudtunnet. Kuna meie leppisime kokku grupikaaslastega, et seekord mina teen sissejuhatuse tunnile, mina mõtlesin läbi kodus mida ja kuidas on parem öelda, et mitte karta võõrkeeles publiku ette rääkida. Tegevus, minu arvates, õnnestus väga hästi. Lastele meeldis tegevus, mida me tegime. Nad osalesid aktiivselt, tahtsid vastada. Lapsed alati kuulavad meid hästi ja osalevad meelsesti tegevustes, mida me teeme. Nende sõbralikus kindlasti aitab tegevust läbi viia. Seekord enne tunni mul oli tunne, et meil kõik on väga hästi ette valmistanud ja mina olen täiesti valmis. Aga meid tuli ka õppejõud vaatamas seekord ja see andis närvilisust. Minu jaoks on ka iga kord raske rääkida eesti keeles vabalt klassi ette. Erutuse pärast võin isegi unustada mõnikord sõnu. Aga ma saan sellega hakkama ja iga kord rääkimine õnnestub. Paarilistega seekord, minu arvates, töö läks väga hästi. Me ei vaidlenud väga palju, tagurpidi täiendasime üks teist. Me kiiresti leppisime kokku mida teema ja jagasime ka hästi ülesandeid. kes mida ettevalmistab. Ja kiiresti ja ilusasti kõik oli tehtud. Väike arusaamatus oli, aga oli ka ilusasti lahendatud. Õpeja seekord vatas meile natuke aeglasem, sest ta ise oli koolituses. Aga aitas meile nagu alati, andis meile tagasisedet. Mina arvan, et mina ei teeks midagi teisiti, sest tegevus hästi õnnestus ja meeldis lastele. Teistele, kes tahavad seda läbi viia mida soovitaks võib olla teha ka wordocumentis töölehti täidetud ja pärast kontrollimist koos suuliselt näidata lastele seda, et neid, kes ei jõudnud midagi võiksid kontrollida. Aga see ei ole nii vajalik.

1 комментарий: