Tunni tegevuskava 4. novembriks

Aine: eesti keel, 3 klass

Tunni teema: muinasjutt ja pärisjutt, anekdoot, sõnaliigid ja asesõnad

Tegevuse eesmärk:

Õpilane oskab liigitada sõnu sõnaliikide liigituse järgi

Õpilane oskab erinevaid sõnu õigesti lünka paigutada

Õpilane saab aru tööjuhendist

IKT vahendid: data-projektor, arvuti,

Tegevuse põhjendus (Miks sa seda tegevust teed? Miks sa selle tegevuse läbi viid ja planeerid): antud ülesanne on mõeldud tunni alustuseks. Valisime häälestusosa sellepärast, et meie harjutus sobib suurepäraselt just sissejuhatavaks tunniosaks. Kasutades õppevahenditena sildikesi ning värve, aitab see haarata laste tähelepanu ning valmistada neid ette eelseisvaks tunniks. Erinevate värviliste kaartide kasutamine aitab õpilastel mõisted paremini meelde jätta. Ülesanne arendab laste tähelepanuvõimet sellega, et nad peavad hoolikalt jälgima, et nad tõstaksid üles õiget värvi kaardi, sest vale värvi näitamise korral on vastus ebakorrektne.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: tunni alguses seletame kohe õpilastele lahti tööülesande, et nad saaksid ennast selleks ette valmistada. Jagame lastele värvilised kaardid (4 eri värvi kaarti), samuti töölehed. Näitame powerpoindi esitlusel õpilastele erinevaid sõnu, mis kõik on eraldi slaididel. Õpilaste ülesandeks on arvata, millisesse sõnaliiki iga sõna kuulub ning vastavalt sellele tõsta üles vastavat värvi kaardikene (nt kollane – nimisõna, punane – omadussõna, sinine – tegusõna, roheline – asesõna). Värvide kasutamine arendab õpilaste visuaalset meelt, neile jääb paremini meelde, mis sõnaliigist mingi sõna on. Seejärel anname õpilastele aega töölehe täitmiseks. Töölehtedel on anekdoot, millest on välja jäetud sõnad, mida kasutasime enda powerpoindi esitluses. Õpilased peavad panema sobivad sõnad õigesse kohta. Töölehe kontroll toimub nii, et õpilased vahetavad pinginaabritega lehed. Üks õpilane klassist loeb kõva häälega üle klassi ette tekstid ja teised õpilased kontrollivad selle järgi õigsust. See annab lastele kohe tagasisidet tehtud tööst.

Tööleht:

Nimi:

TÖÖLEHT

Paiguta lünkadesse sobivad sõnad! Ühte sõna võib panna mitmesse lünka.

Väike, ema, ta, poega, see, väikest, jube, kallist
     1)     ........... Juku mängib aias. ....... tuleb teda tuppa kutsuma ja näeb .......... ussikest suhu toppimas.

„Ei, Juku! Jäta järele! ....... on .........! Sa ei tohi ussikesi süüa!“ karjatab ........

Püüdes Jukut veenda, lisab .........:

„Nüüd otsib emaussike igalt poolt oma .............. ........... ussipojakest taga.“

„Ei otsi,“ teatab Juku.

„Miks mitte?“

„Kuna ma sõin ....... esimesena ära!“

Nad, tuleb, ta, nähvab, otsima, tsirkusedirektor

          2)   Mees ........ koos elevandiga tsirkusesse tööd ...........

          ................ küsib mehelt, mida ....... teha oskavad.

          “Minu elevant matkib hästi linde!” kiidab mees.

           Direktor muigab üleolevalt ja ........:

          “No sellega ...... küll tööd ei saa!”

          “Väga kahju,” sõnab mees, ronib elevandile selga ja lendab minema.

Slaidshow:

http://www.slideshare.net/MerilinSaksniit/snaliigid-40936912

Merilin Saksniit

Heli Toomejõe

Dariya Lukiyanitsa

Tallinna Ülikool, KAKLI-2

Eneseanalüüs 14.10

Eelnavalt koostatud tegevuskavast lindlasti oli kasu. Tunni jaoks oli palju materjale, mis oli vaja ette valmistada. Kuna meil oli täpne plan kuidas ja mis me teeme me teadsime ka mida on vaja ette valmistada. Tegevuste läbiviimine, minu arvates, õnnestus. Arvan, et heli kasutamine on väga põnev ja kasulik õppemeetod, kuna on näha, et lastele on raske sellised ülesanded teha. Olid ka muidugi minged takistused. Esimeses tegevus ei olnud meie jaoks tunni ajal midagi väga rasket, sest lastele oli lihtsalt vaja tähelepanelikult kuulata ja siis töölehed teha, aga seekord mina selitasin lastele ülesanne ja minu jaoks see oli stessi tekkitav, sest eesti keeles räägin vigadega. Aga õnneks mina seletasin arusaadavalt ja selgelt. Mina arvan, et võib ola meie võiksime natuke kergem teha töölehti, või ümbersõnastada mõned küsimused, sest kui meie kontrollisime neid pärast oli palju segadusi ja mittevastatud küsimusi.Meie tahtsime ka hinnata alguses aga otsustasime, et ei hakka seda tegema, sest oleks olnud palju kehvasid hindeid. Oli ka stressi tekkitav see fakt, et teise tunni ajal meid tuli vaatama Airi Kukk. Mina ei saa täpselt öelda miks meie olime nii hirmunud, sest meil oli kõik ettevalmistatud ja läbiräägitud. See tegevus võttis meil rohkem aega, kui me planeerisime, sest meie panine tekstülesanded mängima paar korda üle. Paljude laste jaoks oli päris raske esimesest ja isegi teisest korrast kõiki kuulda. Aga arvan, et tegevus läks hästi ja saime ka head tagasisidet pärast tunni õpetajatest. Koostöö õpetajaga oli hea, nagu alati. Ta andis meile tagasisidet ja aitas enne tundi ka, näiteks printis meile ise töölehti. Paarilistega sujus koostöö ka päris hästi. Meil olid alguses natuke arvamuste lahknevus aga lõppuks tegisime päris head koostööd, eriti kui ettevalmistasime helifaili. Muidugi meil olid ka arusaamatused, näiteks me ei saanud lõppuni otsustada kas matemaatika tunni jooksul me kirjutame avaldused tahvlile või mitte, otsustasime juba tunni jooksul, vaatamas, kas lastele seda on vaja. MIna ei arva, et mina teeks midagi teisiti, kõik oli päris hea. Teistele, kes tahaksid meie tegevusi läbi viia, mina soovitaks natuke vahetada küsimusi eesti keele töölehes ja võib olla ka panna mängima matemaatika teksülesanded nii, et teha pausid pärast iga küsimusi, mitte pärast terve ülesannet, sest praktika näitas, et lastele on raske aru saada mida on vaja teha, kui on kohe esitatud kaks küsimust.

Eneseanalüüs 7.10

1)Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu. Kuna meie teadsime millest ülesannet hakkame lastele anda, meil oli võimalus valmistada, jagada kes mida seletab ja teeb. Mina ka ise lahendasin kodus ristsõnu, sest minu jaoks see oli keeruline, kuna ma ei teadnud muinasjutte nimetused eesti keeles.

2)Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tegevuse läbiviimine läks hästi. Lapsed olid väga õnnelikud, kui kuulsid, et hakkame tegema tegevust tahvelarvutitega. Mõnedel lastel tekkisid probleemid linki avamisega aga me kiiresti aitasime neid. Kuna meie nägesime klassi ainult teist korda, me ie teadnud päris kui palju nad teavad ja millied muinasjuttud olid lugenud. Selgus, et paljudel olid probleemid sellega, et lõpetada muinasjutude nimetused. Mina arvan, et väga hea, et nad tegisid seda rühmades, kuna nii nad võiksid üks teistega vastuseid arutleda. Samal ajal kui nad lahendasid ristsõnu, meie käisime klassi ringi ja andsime nendele, kes vajasid väiksed vihjed. Mina usun, et mõnedele gruppidele need väiksed vihjed aitasid paar vastusi leida. Aitas ka klassiõpetaja. Aega planeerimisega meil jälle olid väiksed probleemid, tegevus võttis natuke rohkem aega kui pidi. Mina arvan see oli sellepärast, et lapsed oskasid palju vähem vastusi leida, kui me ootasime. seega me tatsime anda neile rohkem aega et mõelda.

3)Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Esimeseks, eelnevaalt meie planeerisime teha tunni häälestumist. Aga kui me tulime kooli, siis õpetaja tegi ettepaneku, et meie pigem teeks tegevusi tunni keskel, sest tal on ka valmis paar ülesannet. Mina ei saa öelda, et see väga takistas meid aga siiski oli selline väike üllatus. Takistas ka see fakt, et alguse oli meil plaanis näidata lastele kuidas ristsõnu üles leida labi projektori. Aga arvutis ei olnud interneti, seega pidime neile väikestest tahvelarvutistest näidata ja klassis kõndida ja aidata, kui keegi ei saanud aru. Aga kõik õnnestus ja palju probleeme ristsõnu leidmisega ei olnud. Õpetaja alati aitab meid väga, see  annab rahu ja kindlustuse tunnet.

4)Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?

Mina arvan, et meil on väga hea koostöö õpetajaga. On kohe näha, kui me tuleme kooli, et ta ootab meid ja mäletab mis tegevust me hakkame tegema. Ta on väga sõbralik ja avatud ja annab meile soovitusi. pärast tunni ütleb mis õnnestus ja mis mitte. Tegevuse ajal ta ka käis klassis ringi ja aitas lastele, nagu meie tegisime.

5)Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?

Minu jaoks juba lihtsam partneritega töötada. Meie jagasime eelnevalt kes mida teeb aga siiski olid väiksed takistused. Kui valisime, mida hakkame tunnis tegema, meil ei olnud probleeme, et nõustuda mida siis konkreetset võtame. Mina arvan ka, et el juba on olemas ka konkretne korraldus kuidas me ette valmistame praktikaks.

6)Mida oleksid teinud teisiti?

Mina ei arva, et ma oleks teinud midagi teistpidi. Seekord mina tundsin ennast klassis mugavam ja kindlam, tegevus ka minu arvates õnnestus.

7)Kui sinu välja mõeldud tegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?

Mina soovitaks kontrollida eelnevalt, kas ristsõna töötab tahvelarvutidel või tehnikal kus seda hakkatakse lahendama. Soovitaks ka võib olla mõelda natuke rohkem sellest, millised vihjed teie saaksite anda lastele, kui neil tekkivad probleemid vastuse leidmisega.

Tunni tegevuskavad 14. oktoobriks

Aine: Eesti keel

Tunni teema: Muinasjutt.Sõnaliigid.

Tegevuse eesmärk:

Õpilane kuulab tähelepanelikult teksti.

Õpilane saab aru kuuldud tekstist.

Õpilane oskab teha loogilisi järeldusi saadud informatsioonist.

Õpilane vastab küsimustele kuuldud teksti järgi.

IKT vahendid: Arvuti, internet, kõlarid.

Tegevuse põhjendus: Teeme lastele harjutuse teemal muinasjutud. Tegevus toimub tunni põhiosas. Kasutame selleks helifaili, milleks on lastejutt „Lugu kummalisest konnast“. Helifaili kasutame selleks, et arendada laste kuulamis- ja tähelepanuoskust. Rakendame tegevust põhiosana sellepärast, et ülesanne on liiga mahukas tunni häälestamiseks või kokkuvõtmiseks. Antud ülesandega arendame õpilaste alus- ehk baasõpioskusi, millega toetame laste kuulamis- ja kirjutamisoskust.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Lapsed kuulavad muinasjuttu „Lugu kummalisest konnast“. Laste ülesandeks on tähelepanelikult kuulata ja proovida meelde jätta võimalikult palju informatsiooni. Jagame õpilastele töölehed, mida nad täidavad kuulamise ajal. See arendab tähelepanu ning tekstist informatsiooni leidmise oskust, kuna õpilased peavad infokilde kohe jutust leidma. Esitame nii faktiküsimusi, kui ka avatud küsimusi, mis panevad õpilasi mõtlema laiemalt ja võib- olla isegi diskuteerima omavahel.

Helifail leidub järgmisest lingist:

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2304891

Tööleht:

Lugu kummalisest konnast

Tööleht

1.      Kus toimub tegevus?

2.      Miks oli konn kummaline?

3.      Milliseid köögivilju/juurvilju leidus aias?

4.      Mis lind oli aias?

5.      Kuidas konn ennast iselomustas?

6.      Kellega tahtis konn ainsana sõbrustada?

7.      Miks juurviljad vaidlesid?

8.      Mis juhtus konnaga, kui ta veepaaki oli hüpanud?

9.      Kuidas konn üldse punaseks sai?

10.  Mis Sina arvad, miks juurviljad häbi tundsid?

11.  Joonista pilt konnast ja pane talle nimi

Merilin Saksniit

Heli Toomejõe

Dariya Lukiyanitsa

Tallinna Ülikool, KAKLI-2

Aine: Matemaatika

Tunni teema: Muinasjutt. Teater. Kahekohaliste arvude kirjalik liitmine ja lahutamine.

Tegevuse eesmärk:

Õpilaste häälestamine matemaatika tunniks.

Õpilane kuulab tähelepanelikult teksti.

Õpilane saab aru kuuldud tekstist.

Õpilane oskab leida vajalikku informatsiooni kuuldud tekstist.

IKT vahendid: Arvuti, internet, kõlarid.

Tegevuse põhjendus: Teeme häälestumise tunnile teemal muinasjutud, teater, kahekohalise arvude liitmine ja lahutamine. Kasutame selleks enda tehtud helifaili, mis sisaldab kolme lindistatud tekstülesannet. Kuulamisülesanne arendab õpilastes baasõpioskusi – kirjutamis-, kuulamis- ja arvutamisoskust. Otsustasime teha seda ülesannet häälestumiseks, sest see paneb õpilasi keskenduma tunnile ja selle teemale.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Paneme mängima enda tehtud helifaili, kus on lindistatud 3 erinevat tekstülesannet. Kaks on seotud muinasjuttudega ja üks teatriga. Laste ülesandeks on tähelepanelikult kuulata ja leida avaldised ning nende väärtused, mis on peidetud tekstülesannetesse. Pärast iga tekstülesannet kontrollime koos tehteid ja nende lahendusi. Arutleme, kas on võimalik tehteid teha ka muul viisil, nt kasutada avaldises sulgusid. Koos õpilastega arutlemine aitab kaasa sellele, et õpilased saaksid teada, et ülesandeid saab lahendada ka mitut moodi. Kui keegi on lahendanud teistmoodi, ei arvata kohe, et see vale on. 

Helifail:

https://soundcloud.com/to4kkka/matemaatika-tekstulesanded

Merilin Saksniit

Heli Toomejõe

Dariya Lukiyanitsa

Tallinna Ülikool, KAKLI-2

Iseseisev töö.Loo ise helifail.

https://soundcloud.com/to4kkka/matemaatika-tekstulesanded

Hinnang:

1) Millest ja kuidas tekkis idee?

Idee teostamisel lähtusime praktikast ning õpetaja suunamisest. Kuna 14.oktoobril on matemaatika teemaks muinasjutt, teater ning kahekohaliste arvude kirjalik liitmine ja lahutamine, siis soovitas õpetaja meil koostada ülesanne jutukese toel.

2) Kuidas oli paarilisega tööjaotus? Kes mida tegi?

Jaotasime töö enam-vähem võrdselt kolme vahel. Igaüks koostas ühe tekstülesande ning luges oma koostatud ülesande helifailile. Helifaili salvestamisega ja kokkupanekuga ning soundcloudi üleslaadimisega tegeles Dariya.

3) Mis oli heliklipi juures kõige keerulisem? Kas oli üllatavaid momente? Õppisite midagi uut?

Heliklipi tegemise juures osutus kõige keerulisemaks see, kuidas panna loodud fail üles soundcloudi. Üllatavaks momendiks oli igaühe jaoks tema enda hääle kuulmine. Õppisime ise looma helifaili.

4) Mis on sinu hinnang heli (kui ühe meediumi) kasutamisel õppetöös?

Heliklippide kasutamine õppetöös on väga kasulik, sest pakub lastele vaheldust ning põnevust ja aitab kaasa õpilaste kuulamis-ja tähelepanuoskuse arengule.

Kus kasutaksime antud helifaili:

Antud helifaili loomisel arvestasime, et kasutame seda enda praktika käigus matemaatika tunnis, teemal muinasjutt, teater, kahekohaliste arvude kirjalik liitmine ja lahutamine.

Kuidas kasutame:

Paneme mängima enda tehtud helifaili, kus on lindistatud 3 erinevat tekstülesannet. Kaks on seotud muinasjuttudega ja üks teatriga. Laste ülesandeks on tähelepanelikult kuulata ja leida avaldised ning nende väärtused, mis on peidetud tekstülesannetesse. Pärast iga tekstülesannet kontrollime koos tehteid ja nende lahendusi. Arutleme, kas on võimalik tehteid teha ka muul viisil, nt kasutada avaldises sulgusid. (tekst võetud meie koostatud tunnikavast)

Tunni tegevuskava 7.oktoobriks

Aine: Eesti keel

Tunni teema: Mõistatused. Muinasjutt. Lauselõpumärgid, liitlaused.

Tegevuse eesmärk:

Õpilaste häälestamine emakeele tunniks.

Õpilane teab erinevaid muinasjutte.

Õpilane oskab efektiivselt lahendada ristsõna.

Õpilane arvestab kaaslaste arvamusega.

IKT vahendid: Tahvelarvutid, internet, data-projektor.

Tegevuse põhjendus: Häälestame õpilasi tunniks teemal muinasjutud. Kasutame selleks tahvelarvuteid ja ristsõna, et köita õpilaste tähelepanu. Uuesti tunni häälestamise mõte tuli koostöös klassiõpetajaga, kuna tema arvas, et antud ristsõna sobib just kõige paremini häälestusülesandeks – see on laste jaoks põnev, paeb mõtte jookma ning tõmbab tähelepanu. ITK vahendite valikust valisime iPadi lihtsal põhjusel – arvutiklass oli kinni pandud eelnevalt kellegi teise poolt ning seda ei saanud me kasutada. Sellest tulenevalt hakkas meie mõte jooksma just iPadide suunas, kuna nendega on hõlbus rakendada rühmatöö meetodit. Lisaks sellele saab iPade kasutades arendada õpilastel vastutustunnet, kuna iPadid kuuluva koolile ning õpilased ei saa nendega käituda kui oma eraomandiga.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Kuna tunnis on teemakohaseks muinasjutud, siis kasutame õpilaste häälestamiseks ristsõna, kus lapsed peavad ära arvama tuntuid muinasjutte. Palume lastel jaguneda neljastesse rühmadesse ning jagame igale rühmale tahvelarvuti, milles nad avavad ristsõna. Vastava õppemeetodi valisime rühmaga selleks, et arendada lastes rühmas töötamise oskust. Lapsed peavad rühmatöös üksteise arvamust kuulama ning ka sellega arvestama. Rühmatöö arendab õpilastes suhtluspädevust ning ettevõtlikuspädevust (toetudes RÕK-ile). Ütleme õpilastele, et kasutada võib ka vihjeid, kuid need vähendavad punktiskoori. Tegevus on ettenähtud võistlusena, et lapsi motiveerida ülesande lahendamisel. Kui õpilased saavad muinasjuttude ristsõnaga kiiresti valmis, on meil varuks veel üks, kus tuleb ära arvata erinevaid mõistatusi, mida laseme samuti lahendada tahvelarvutis rühma peale.

Merilin Saksniit

Heli Toomejõe

Dariya Lukiyanitsa

                                                                                                                      Tallinna Ülikool, KAKLI-2

Muinasjutude ristsõna leiab järgnevalt lingilt:

http://web.zone.ee/tiia_lugemiskontroll/Lugemiskontrollid_I%20kooliaste/Muinasjutud_pealkirjad_ristsona.htm

Mõistatuse ristsõna leiab järgnevalt lingit (seal valida mõistatused ristsõna):
https://sites.google.com/site/algopetestid/testid