Õpetaja töö ja vaatlused.
See oli just see nädal, kui ma sain aru kui tugevalt mulle meeldib minu töö. Sellel nädalal olid väga erinevad päevad. Esmaspäev oli minul selline päev, kui mina ainult vaatlesin tunnid. See on ikka väga tähtis, vaadata tunde.Eriti seda saab öelda kunsti kohta. Mina ülikoolis ei võtnud kunsti didaktikat ja vaadelda seda tunni on huvitav ja ka väga kasulik minu jaoks. Mina õpin erinevad võted, võtan kaaslasest uued ideid. Jälgin ka kuidas lapsed tegutsevad, kes vajab rohkem tugi, kes teeb kiiremini (seda mul on vaja teada käsitöö tundidel). Tundidel ma aga ei istu, mina liigun klassis, rääkin lastega, toetan neid. Olen abiõpetaja rollis. Ja mina arvan, et see on väga mugav, kui klassis on rohkem, kui üks õpetaja.
See nädal oli väga mitmekesine. Mul ei olnud palju tunde aga olid nii tunnid, millega ma olen juba harjunud, kui ka uued proovid. Vene keelt ja kirjandust ma andsin juba kolmanda nädala jooksul ja hirmu seoses sellega rohkem ei olnud. Mina juba tean parem, kui kiiresti lapsed töötavad, kes vajab sellel ainel rohkem tugi. Mul klassis on 28 last. Paljud olid haiged, kui me võtsime uue, äris raske teema. Ja sellel nädalal oli ka raske ülesanne. Me pidime edasi liikuma aga ka korrata kõiki nendega, kes puudusid. Plaanis oli ka tunnikontroll sellel nädalal. Arvan, et saime hästi hakkama. Proovisin anda lastele aega mõelda paaris, arutleda terve klassiga kui ka isiklikult töötada. Mina proovin anda neile tundidel võimalust arutleda ja rääkida. Eriti kirjanduses. Nad on tegelikult väga huvitatud kirjanduses, meile meeldib lugeda, neile meeldivad raamatud, nende tegelased, meeldib nendest rääkida ja just seda võimalust ma neile annan. Meil teemaks kirjanduses oli "Kääbik". Järgmisel päeval poiss klassist tuli ja ütles, et ta hakkas õpima elfide keelt. Teisipäeval tundsin ka üldisemalt õpetajate tööd. See on see päev, milal nad võivad tulla konsuntatsioonile, küsida midagi, parandada hinded. Seele nädalal aga nima olin ainuke, kes said jääda selleks tunniks. Nii tuligi välja, et mina olin ise klassis lastega, seletasin mõned teemad nendele, kes puudusid ja kellel olid küsimused sellel ajal, kui nad kirjutasid tööd.
Kolmapäev aga tuli välja raske ja mul oli päeris halb enesetunne pärast seda päeva. Mul oli esimene inimeseõpetuse tund ja minu arvates, see läks halvem, kui võiks. Lapsed olid väga lärmakad ja oli raske hoida distsipliini. Inimeseõpetus neil on eesti keeles ja teises klassis, teise õpetajaga. Eesti keelest nad hästi aru ei saa, sellepärast toimub tõlkimine. Mina tegin nendega mängud ja gruppitööd tunnis, nad aga ei ole nii väga harjunud gruppitöödedega ja oli liiga segane ja lärmakas. Nüüd analüüsides saan aru, et järgmine kord ma kohe organiseeriks algusest kõiki natuke teistmoodi. Mul olid ka nauke valed ootused laste teadmistest ja kohe tunnis pidin välja mõtlema kuidas parem selletada, et nad saaksid aru kõigest. Oli ka sellel päeval muusika, kus ma proovisin ka osad tunnist, mis tegelikult ei läinud nii hästi, minu arvates. Ma olin natuke närvis ja hirmus. Oli vaja rohkem kindlustunnet. Ühesõnaga, kolmapäev oli raske ja pärast seda päeva olid ka mõtted, kas see on seda, mida ma tahan, kas ma saan hakkam edaspidi.
Kõiki parandas ja kohe tõestas mulle minu valikut nejapäev. Tegelikult, neljapäeval meil oli tunnikontroll ja oli ka lugemiskontroll. See oli ka esimene päev millal ma viisin läbi terve muusika tunni. Aga lugemiskontrolli mina tegim mängulises vormis ja valmistasin neile viktoriini. Pärast kolmapäeva ma mõtlesin ümber, kuidas nendega tohib organiseerida gruppitööd ja seekord, see tuli välja ja väga hästi. Oli nii hea tunne. Vene keeles alguses kordasime lastega materjali ja siis ma andsin tunnikontrolli, mille ka ise valmistasin kodus. Pärast seda kontrollimist tuli välja, et tegelikult lapsed said hästi kõigest aru. Olid ainuld mõned õpilased, kellel olid halvad hinded (enamasti nee, kes olid haiged). Muusika läks ka väga hästi. Mina õpisin lastega uue laulu, me tegime erinevad harjutused, kuulamist jne. Tund läks hästi ja oli väga hea tunne pärast seda päeva. Ma rääkisin ka pärast tunde meie juhendava õpetajaga. Rääkisime üldiselt õpetaja tööst ja konkretselt sellest klassist. Ja kui ma läksn koju, siis oli see tunne, et see on juat see, mis mulle meeldib, mida ma tahan teha. Vaatamata raskestele, alati tuleb ka parem päev, kus sa näed, mida oled teinud ja mida õpetanud lastele. Kuidas nad on arenenud ja kuidas tahavad veel ja veel arendada.
Kõige raskem on minu jaoks siiamani hindamine. Vihikud ma juba kontrollin probleemita, siin oli aga tunnikontroll, sellega oli natuke rohkem vastatust. Ma olen väga õnnelik, et meie juhendaja on nii toetav. Ükskõik mille kohta, me alati võime temalt tugi oodata. Siin hindamises ta selletas mulle ka kuidas tema hindab tavaliselt ja millele vaatab hindamisel. See on raske aga läheb paremaks.
Oli raske nädal aga ma olen lõpuks nii õnnelik. Sain aru, et pool praktikat on juba tehtud ja veel 4 nädalat on jäänud. See on nii vähe. Ma olen juba nii harjunud, et olen koolis iga päev. olen lastega. Ma tean lapsi oma klassis, nende omadused, mured, mis neile meeldib. Ja ma ei taha koolist lahkuda.
See oli just see nädal, kui ma sain aru kui tugevalt mulle meeldib minu töö. Sellel nädalal olid väga erinevad päevad. Esmaspäev oli minul selline päev, kui mina ainult vaatlesin tunnid. See on ikka väga tähtis, vaadata tunde.Eriti seda saab öelda kunsti kohta. Mina ülikoolis ei võtnud kunsti didaktikat ja vaadelda seda tunni on huvitav ja ka väga kasulik minu jaoks. Mina õpin erinevad võted, võtan kaaslasest uued ideid. Jälgin ka kuidas lapsed tegutsevad, kes vajab rohkem tugi, kes teeb kiiremini (seda mul on vaja teada käsitöö tundidel). Tundidel ma aga ei istu, mina liigun klassis, rääkin lastega, toetan neid. Olen abiõpetaja rollis. Ja mina arvan, et see on väga mugav, kui klassis on rohkem, kui üks õpetaja.
See nädal oli väga mitmekesine. Mul ei olnud palju tunde aga olid nii tunnid, millega ma olen juba harjunud, kui ka uued proovid. Vene keelt ja kirjandust ma andsin juba kolmanda nädala jooksul ja hirmu seoses sellega rohkem ei olnud. Mina juba tean parem, kui kiiresti lapsed töötavad, kes vajab sellel ainel rohkem tugi. Mul klassis on 28 last. Paljud olid haiged, kui me võtsime uue, äris raske teema. Ja sellel nädalal oli ka raske ülesanne. Me pidime edasi liikuma aga ka korrata kõiki nendega, kes puudusid. Plaanis oli ka tunnikontroll sellel nädalal. Arvan, et saime hästi hakkama. Proovisin anda lastele aega mõelda paaris, arutleda terve klassiga kui ka isiklikult töötada. Mina proovin anda neile tundidel võimalust arutleda ja rääkida. Eriti kirjanduses. Nad on tegelikult väga huvitatud kirjanduses, meile meeldib lugeda, neile meeldivad raamatud, nende tegelased, meeldib nendest rääkida ja just seda võimalust ma neile annan. Meil teemaks kirjanduses oli "Kääbik". Järgmisel päeval poiss klassist tuli ja ütles, et ta hakkas õpima elfide keelt. Teisipäeval tundsin ka üldisemalt õpetajate tööd. See on see päev, milal nad võivad tulla konsuntatsioonile, küsida midagi, parandada hinded. Seele nädalal aga nima olin ainuke, kes said jääda selleks tunniks. Nii tuligi välja, et mina olin ise klassis lastega, seletasin mõned teemad nendele, kes puudusid ja kellel olid küsimused sellel ajal, kui nad kirjutasid tööd.
Kolmapäev aga tuli välja raske ja mul oli päeris halb enesetunne pärast seda päeva. Mul oli esimene inimeseõpetuse tund ja minu arvates, see läks halvem, kui võiks. Lapsed olid väga lärmakad ja oli raske hoida distsipliini. Inimeseõpetus neil on eesti keeles ja teises klassis, teise õpetajaga. Eesti keelest nad hästi aru ei saa, sellepärast toimub tõlkimine. Mina tegin nendega mängud ja gruppitööd tunnis, nad aga ei ole nii väga harjunud gruppitöödedega ja oli liiga segane ja lärmakas. Nüüd analüüsides saan aru, et järgmine kord ma kohe organiseeriks algusest kõiki natuke teistmoodi. Mul olid ka nauke valed ootused laste teadmistest ja kohe tunnis pidin välja mõtlema kuidas parem selletada, et nad saaksid aru kõigest. Oli ka sellel päeval muusika, kus ma proovisin ka osad tunnist, mis tegelikult ei läinud nii hästi, minu arvates. Ma olin natuke närvis ja hirmus. Oli vaja rohkem kindlustunnet. Ühesõnaga, kolmapäev oli raske ja pärast seda päeva olid ka mõtted, kas see on seda, mida ma tahan, kas ma saan hakkam edaspidi.
Kõiki parandas ja kohe tõestas mulle minu valikut nejapäev. Tegelikult, neljapäeval meil oli tunnikontroll ja oli ka lugemiskontroll. See oli ka esimene päev millal ma viisin läbi terve muusika tunni. Aga lugemiskontrolli mina tegim mängulises vormis ja valmistasin neile viktoriini. Pärast kolmapäeva ma mõtlesin ümber, kuidas nendega tohib organiseerida gruppitööd ja seekord, see tuli välja ja väga hästi. Oli nii hea tunne. Vene keeles alguses kordasime lastega materjali ja siis ma andsin tunnikontrolli, mille ka ise valmistasin kodus. Pärast seda kontrollimist tuli välja, et tegelikult lapsed said hästi kõigest aru. Olid ainuld mõned õpilased, kellel olid halvad hinded (enamasti nee, kes olid haiged). Muusika läks ka väga hästi. Mina õpisin lastega uue laulu, me tegime erinevad harjutused, kuulamist jne. Tund läks hästi ja oli väga hea tunne pärast seda päeva. Ma rääkisin ka pärast tunde meie juhendava õpetajaga. Rääkisime üldiselt õpetaja tööst ja konkretselt sellest klassist. Ja kui ma läksn koju, siis oli see tunne, et see on juat see, mis mulle meeldib, mida ma tahan teha. Vaatamata raskestele, alati tuleb ka parem päev, kus sa näed, mida oled teinud ja mida õpetanud lastele. Kuidas nad on arenenud ja kuidas tahavad veel ja veel arendada.
Kõige raskem on minu jaoks siiamani hindamine. Vihikud ma juba kontrollin probleemita, siin oli aga tunnikontroll, sellega oli natuke rohkem vastatust. Ma olen väga õnnelik, et meie juhendaja on nii toetav. Ükskõik mille kohta, me alati võime temalt tugi oodata. Siin hindamises ta selletas mulle ka kuidas tema hindab tavaliselt ja millele vaatab hindamisel. See on raske aga läheb paremaks.
Oli raske nädal aga ma olen lõpuks nii õnnelik. Sain aru, et pool praktikat on juba tehtud ja veel 4 nädalat on jäänud. See on nii vähe. Ma olen juba nii harjunud, et olen koolis iga päev. olen lastega. Ma tean lapsi oma klassis, nende omadused, mured, mis neile meeldib. Ja ma ei taha koolist lahkuda.
Комментариев нет:
Отправить комментарий