2 nädal.
Õpetaja töö.
Sellel nädalal esimest korda proovisin juba rohkem, kui üks tund olla õpetajana klassis. See on väga eriline ja uus tunne minu jaoks. Sest nüüd ma tunnen neid lapsi, selle klassi teisena. Ma tunnen, et nad on ka minu klass, et ma ei ole rohkem lihtsalt vaatleja. Mul on vastutus, mul on mured nende kohta. Ma mõtlen mitte ainult tundidest, vaid ka selles, mida neile saab valmistada vabaks ajaks, kuidas klassi kaunistada, mida panna seinadele. Need lapsed nii kiiresti said nii kallid. Kindlasti, mina veel ei tea väga palju nende kohta aga tunnen neid nüüd natuke parem ja tundide ajal see ära tundmine veel suureneb. Aga mõtlen nüüd ka natuke sügavamalt sellest, mida sain teada, kuidas tuli välja ja mida on vaja veel ja veel harjutada ja harjutada.
Esimene, mis kohe tuli esimesele plaanile on see, et õpetaja töö on ikkagi väga palju suurem, kui ainult tundide kirjutamine, läbi viimine ja vihikute kontrollimine. Eriti klassiõpetajate töö. Meie juhendav õpetaja andis meile vabadust luua mõned reeglid ja kaunustada mõned stendid. Ja see tegelikult ei ole nii lihtne, mõelda kõiki välja, valmistada seda. Ma teadsin seda juba ammu, nüüd aga ka tundsin ise. Sain ka täpsemalt aru mida tähendab eelnevalt plannerida. Iga päev pärast kooli me istume juhendava õpetajaga, arutleme läbi tunnid mimg plaanid. Praeguseks mul on nägemine, kuidas peaksid väja kujunema nädalad praktika lõppuni ja mida seal hakkab toimuma, mida oodata ja mida saab veel planeerida.
Meie paarilisega jagasime tunnid nii, et esimesed nädalad mina teen ainult mõned konkretsed tunnid ja tema teeb teised konkreetsed tunnid ja pärast me vahetame neid. Mina praegu anna lastele vene keelt ja kirjandust, tööõpetust, inimeseõpetust. See on umber 6 tundi nädalas. Ei ole palju, aga tegelikult võtab palju aega ettevalmistamiseks.
Mina väga kardsin alguses anda vene keelt ja kirjandust. See oli, minu arvates, minu nõrgem külg. Ma ei teadnud üldse, mida lapsed teavad, mida ei tea. Vene keele tunde ma varem vaadelnud ka ei olnud ja kõik, mis mul oli - üks vaatlusnädal juba siin koolis, vene keele tunnid, mis olid juba väga ammu ülikoolis ja enda väga väga hägused mälestused lapsepõlvest tundidest. Ja mina arvan, et sain hästi hakkama enda hirmuga, võtsin ennast kätte ja tegin huvitavaid ja arusaadavaid tundi lastele. Nüüd analüüsides ma saana aru, et võib olla nad ei olnud nii väga integreeritud teiste ainetega, kuid olid hästi integreeritud omavahel ja keeles ja kirjanduses. Ma valmistasin tundideks ka näitvahendid, mis ma natuke täiendasin pärast. Kasutasin neid paar tundi nii teema seletamiseks, kui ka kordamiseks. Nei oli võimalik kasutada mitte ainult ühe teema õpimiseks, mis tegelikult hästi aitas tunnikontrolliks ettevalmistamises. Kuna tegin mina kardid, mis oli pandud tahvlile magniitidega, oli väga tore, et lapsed ise said need liigutada ja rühmitada - ise tegutsesid nendega. Mina arvan, et selline selletamisviis oli arusaadav kõikedele ja kuna tegime nendega palju tööd, kõikidel oli aega aru saada, mis toimub. Proovisin ka sellel nädalal teha loomigulist tööd lastega. Meie proovisime jutustada jutu selle kangelaste rollis. Tuli välja hästi. Lastele väga meeldis. Üks poiss jutustas nagu naistegelane. Naerasid kõik aga oli ülitore ja väga väga meeldis kõikidele.
Tööõpetuses veelkord sain, et 45 minutit tõesti lähevad väga kiiresti. Kuna siin koolis sellel poolaastal on ainul üks tööõpetuse tund, peame meie proovima jõudma ühe tunniga tööd teha. Kahjuks eaga planeerida väga hästi mina veel ei oska ja me ei jõudnud tööd lõpetada. Oli otsustatud järgmisel nädalal jätkata ikka veel saama teemaga ja lõpetada kõik tööd ja jälle siis alustada uut teemat. Suureks üllatuseks meile oli kolmapäeval, kui õpetaja tuli meile ja palus, et me viiksime läbi neljapäeval ka eesti keele tunni, kuna õpetaja on haige. Oli huvitav seda ettevalmistada, samal ajal ka raske, Meil ei olnud isegi õpikut ja me ei teadnud mida nad õpisid ja mis teema neil on. Õnneks meie just vaatlesime eesti keele tunni teises rühmas paar päeva tagasi. Me võtsime saama teemat ja tegime hästi aktiivse ja mängilise tunni lastele. Klassis olime nendega üksi. Saime hästi distsipliini hoidmisega ja tund läks, minu arvates, edukalt.
Üldiselt, õpetaja andis paar võimalust olla klassiga üksinda. Ja lapsed ikka kuulasid, olid vaiksed, töötasid kaasa. Ülihea tunne oli. Kui teha kõigist sellest ühe kokkuvõtte, siis kindlasti arenesid väga aine- ja erialane didaktilised pädevused (vaid ainult mõnedel tundidel praeguseks) ning oskus väljendada enda mõtted ja suhelda lastega.
Kuna planeerime meie ka kohe tulevikuks tunnid, siis juba vaatasime, et varsti tuleb loodusõpetuses teema elekter ja magniitid. Seos sellega saime tuttavaks ka kooli füüsika õpetajaga, kes andis meile paar nõu ja lubas anda erinevad materjalid, et saaksime teha lastega huvitavad, praktilised tunnid. Niimodi areneb ka koostöö teiste õpetajatega.
Kõige raskem teema aga on hindamine. Ma teadsin, et see on raske, aga see on veel raskem, kui ma ootasin. Hinnata lapsi on nii raske. Kui sa näed, et ta proovib, et ta teeb, aga ikkagi töö ei ole viieline, on nii raske panna 4. Veel rohkem proovin arendada ja proovida erinevad hindamise viisid, mitte ainult numbrilist hindamist. Hinnata ma just alustan õpima praegu ja sellest kindlasti kirjutan veel edaspidi.
Õpetaja töö osana, hakkasime meie ka ise ekooli täitma. Õpetaja näitas meile, kuidas see töötab ja nüüd pärast tunde esimene asi, mida me teeme - täidame ekoolis enda tunnid: kirjutame tunni teemasid ja kirjeldused, kirjutame kodutööd, paneme välja hinded, märkame, kes puudus ja täidame ka klassijuhataja töö - ,märkame põhjust, miks laps puudus.
Nädal läks kiiresti. Mulle väga meeldis töö. Neljapäeval tundsin aga juba, et tunnen ennast halvasti ja, kahjuks, jäin haigeks. Vaatamata sellele, neljapäeval töötasin lõpuni koolis kõik tunnid ja arutlesin ka õpetajaga plaanid. Väga ootan nüüd, mida järgmised nädalad toovad.
Õpetaja töö.
Sellel nädalal esimest korda proovisin juba rohkem, kui üks tund olla õpetajana klassis. See on väga eriline ja uus tunne minu jaoks. Sest nüüd ma tunnen neid lapsi, selle klassi teisena. Ma tunnen, et nad on ka minu klass, et ma ei ole rohkem lihtsalt vaatleja. Mul on vastutus, mul on mured nende kohta. Ma mõtlen mitte ainult tundidest, vaid ka selles, mida neile saab valmistada vabaks ajaks, kuidas klassi kaunistada, mida panna seinadele. Need lapsed nii kiiresti said nii kallid. Kindlasti, mina veel ei tea väga palju nende kohta aga tunnen neid nüüd natuke parem ja tundide ajal see ära tundmine veel suureneb. Aga mõtlen nüüd ka natuke sügavamalt sellest, mida sain teada, kuidas tuli välja ja mida on vaja veel ja veel harjutada ja harjutada.
Esimene, mis kohe tuli esimesele plaanile on see, et õpetaja töö on ikkagi väga palju suurem, kui ainult tundide kirjutamine, läbi viimine ja vihikute kontrollimine. Eriti klassiõpetajate töö. Meie juhendav õpetaja andis meile vabadust luua mõned reeglid ja kaunustada mõned stendid. Ja see tegelikult ei ole nii lihtne, mõelda kõiki välja, valmistada seda. Ma teadsin seda juba ammu, nüüd aga ka tundsin ise. Sain ka täpsemalt aru mida tähendab eelnevalt plannerida. Iga päev pärast kooli me istume juhendava õpetajaga, arutleme läbi tunnid mimg plaanid. Praeguseks mul on nägemine, kuidas peaksid väja kujunema nädalad praktika lõppuni ja mida seal hakkab toimuma, mida oodata ja mida saab veel planeerida.
Meie paarilisega jagasime tunnid nii, et esimesed nädalad mina teen ainult mõned konkretsed tunnid ja tema teeb teised konkreetsed tunnid ja pärast me vahetame neid. Mina praegu anna lastele vene keelt ja kirjandust, tööõpetust, inimeseõpetust. See on umber 6 tundi nädalas. Ei ole palju, aga tegelikult võtab palju aega ettevalmistamiseks.
Mina väga kardsin alguses anda vene keelt ja kirjandust. See oli, minu arvates, minu nõrgem külg. Ma ei teadnud üldse, mida lapsed teavad, mida ei tea. Vene keele tunde ma varem vaadelnud ka ei olnud ja kõik, mis mul oli - üks vaatlusnädal juba siin koolis, vene keele tunnid, mis olid juba väga ammu ülikoolis ja enda väga väga hägused mälestused lapsepõlvest tundidest. Ja mina arvan, et sain hästi hakkama enda hirmuga, võtsin ennast kätte ja tegin huvitavaid ja arusaadavaid tundi lastele. Nüüd analüüsides ma saana aru, et võib olla nad ei olnud nii väga integreeritud teiste ainetega, kuid olid hästi integreeritud omavahel ja keeles ja kirjanduses. Ma valmistasin tundideks ka näitvahendid, mis ma natuke täiendasin pärast. Kasutasin neid paar tundi nii teema seletamiseks, kui ka kordamiseks. Nei oli võimalik kasutada mitte ainult ühe teema õpimiseks, mis tegelikult hästi aitas tunnikontrolliks ettevalmistamises. Kuna tegin mina kardid, mis oli pandud tahvlile magniitidega, oli väga tore, et lapsed ise said need liigutada ja rühmitada - ise tegutsesid nendega. Mina arvan, et selline selletamisviis oli arusaadav kõikedele ja kuna tegime nendega palju tööd, kõikidel oli aega aru saada, mis toimub. Proovisin ka sellel nädalal teha loomigulist tööd lastega. Meie proovisime jutustada jutu selle kangelaste rollis. Tuli välja hästi. Lastele väga meeldis. Üks poiss jutustas nagu naistegelane. Naerasid kõik aga oli ülitore ja väga väga meeldis kõikidele.
Tööõpetuses veelkord sain, et 45 minutit tõesti lähevad väga kiiresti. Kuna siin koolis sellel poolaastal on ainul üks tööõpetuse tund, peame meie proovima jõudma ühe tunniga tööd teha. Kahjuks eaga planeerida väga hästi mina veel ei oska ja me ei jõudnud tööd lõpetada. Oli otsustatud järgmisel nädalal jätkata ikka veel saama teemaga ja lõpetada kõik tööd ja jälle siis alustada uut teemat. Suureks üllatuseks meile oli kolmapäeval, kui õpetaja tuli meile ja palus, et me viiksime läbi neljapäeval ka eesti keele tunni, kuna õpetaja on haige. Oli huvitav seda ettevalmistada, samal ajal ka raske, Meil ei olnud isegi õpikut ja me ei teadnud mida nad õpisid ja mis teema neil on. Õnneks meie just vaatlesime eesti keele tunni teises rühmas paar päeva tagasi. Me võtsime saama teemat ja tegime hästi aktiivse ja mängilise tunni lastele. Klassis olime nendega üksi. Saime hästi distsipliini hoidmisega ja tund läks, minu arvates, edukalt.
Üldiselt, õpetaja andis paar võimalust olla klassiga üksinda. Ja lapsed ikka kuulasid, olid vaiksed, töötasid kaasa. Ülihea tunne oli. Kui teha kõigist sellest ühe kokkuvõtte, siis kindlasti arenesid väga aine- ja erialane didaktilised pädevused (vaid ainult mõnedel tundidel praeguseks) ning oskus väljendada enda mõtted ja suhelda lastega.
Kuna planeerime meie ka kohe tulevikuks tunnid, siis juba vaatasime, et varsti tuleb loodusõpetuses teema elekter ja magniitid. Seos sellega saime tuttavaks ka kooli füüsika õpetajaga, kes andis meile paar nõu ja lubas anda erinevad materjalid, et saaksime teha lastega huvitavad, praktilised tunnid. Niimodi areneb ka koostöö teiste õpetajatega.
Kõige raskem teema aga on hindamine. Ma teadsin, et see on raske, aga see on veel raskem, kui ma ootasin. Hinnata lapsi on nii raske. Kui sa näed, et ta proovib, et ta teeb, aga ikkagi töö ei ole viieline, on nii raske panna 4. Veel rohkem proovin arendada ja proovida erinevad hindamise viisid, mitte ainult numbrilist hindamist. Hinnata ma just alustan õpima praegu ja sellest kindlasti kirjutan veel edaspidi.
Õpetaja töö osana, hakkasime meie ka ise ekooli täitma. Õpetaja näitas meile, kuidas see töötab ja nüüd pärast tunde esimene asi, mida me teeme - täidame ekoolis enda tunnid: kirjutame tunni teemasid ja kirjeldused, kirjutame kodutööd, paneme välja hinded, märkame, kes puudus ja täidame ka klassijuhataja töö - ,märkame põhjust, miks laps puudus.
Nädal läks kiiresti. Mulle väga meeldis töö. Neljapäeval tundsin aga juba, et tunnen ennast halvasti ja, kahjuks, jäin haigeks. Vaatamata sellele, neljapäeval töötasin lõpuni koolis kõik tunnid ja arutlesin ka õpetajaga plaanid. Väga ootan nüüd, mida järgmised nädalad toovad.
Комментариев нет:
Отправить комментарий